Maakonna keskkonnaprojektid: seitsme aastaga 179 miljonit euroraha (0)
Euroopa Liidu eelmine rahastusperiood oli aastatel 2007-2013. Kokku said Harjumaa erinevad keskkonnaettevõtmised raha 179 miljonit eurot, millest suur osa ehk 160 miljonit läks veemajanduse uuendamisele. Ülejäänu eest arendati või arendatakse tänaseni jäätmemajandust, korrastati parke, rajati kaugküttetorustikke ja kalapääsusid.

Harju Elu uuris keskkonnaministeeriumi ning konsultatsioonifirma Peegel ja Parnerid OÜ abiga, millised olid suurimad euroraha toel tehtud projektid või rajatised.

Nagu öeldud, arendati Harjumaa veemajandust Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Regionaalarengufondi toel 160,8 miljonit euroga. Kogu Eestis on samadelt rahastajatelt saadud keskkonnaprojektidele 706 miljonit eurot. Summa jaguneb tegelikult aastatele 2007-2016, sest osa projektidest on jätkunud ka pärast 2014.

Suurim töö oli Harku vallas, kus uuendati veemajandust rohkem kui 35 miljoni euro eest. OÜ Strantum juhatuse liige Meelis Härms on kommenteerinud, et Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahadeta poleks saanud nii suuri asju ette võtta. “Tegu oli kõige suurema veeprojektiga Eestis, mida rahastati ühtekuuluvusfondist. Rajati ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mis kindlustab head teenused enam kui 10 000 inimesele,“ täiendas Härms.

Lisaks sai Saku aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekt 11,5 miljonit eurot, Maardu linna veemajandusprojekt 15,8 miljonit, Viimsi veekorralduse teine etapp 11,2 miljonit. “Suured projektid olid veel Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt, Kiili veemajandusprojekt ja Viimsi veekorraldusprojekti neljas etapp. Igalühele kulus natuke üle 10 miljoni euro,” ütles Peegel ja Partnerid OÜ konsultant Kristiina Herodes.

Keila-Joa park on saanud toetust uuendusteks, puistu taastamiseks ning üldilme parandamiseks.Keila-Joa park on saanud toetust uuendusteks, puistu taastamiseks ning üldilme parandamiseks. 
Paldiski suur veeprojekt

Suur töö võeti ette Paldiski linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning pumplate uuendamisel.
Raha suurprojektile eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juba 2009. aasta alguses. Seda oli kokku 78,8 miljonit krooni ehk ligi 5 miljonit eurot. “Hanked aga vaidlustati ning tööde algus muudkui venis,” ütles neli aastat tagasi Paldiski Linnahooldus OÜ tehnikajuht Meelis Juhkam.

2011. novembris algas projekteerimine ja ehitus läks lahti 2012. Õnneks oli venimisel ka hea pool ning töö hind alanes. Uue joogiveetorustikuga sai katta kogu linna. 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses valminud vanad trassid olid muda täis, sest veevärgil puudusid puhastid ja filtrid. Malmtorud purunesid kergelt ning seepärast läks ka palju vett kaduma. Uued torud on kõik plastist.

Suurprojekti viimane etapp jäi aastatesse 2014-2015. Kuuel tänaval vahetati välja 805 meetrit vee- ja 394 meetrit kanalisatsioonitrasse, paigutati 1,3 kilomeetrit uut vee- ja 1,1 kilomeetrit uut kanalisatsioonitrassi. Välja ehitati kolm uut reoveepumplat ning rekonstrueeriti puurkaevud.

Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine maksis 161 696 eurot. Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala sulgemine maksis 161 696 eurot. 
Miljoniabi prügimajandusele

Mitu miljonit on kulunud prügilate ning jäätmehoidlate sulgemisele. Samuti on saanud raha pakendi- ning jäätmeettevõtted. Nii toetati Padise valla Tuudinõmme ning Kose valla Nõrava ja Kehra prügilate kinnipanekut. Selleks eraldati raha 1,1 miljonit eurot. Kehra prügila tselluloosi jäätmeala sulgemist toetati 161 696 euroga.

Paldiski tuumaobjekti ohutuksmuutmiseks ja ladustuspaiga rajamise eeluuringuteks on kulunud kokku 1,36 miljonit eurot. Pakendimajanduse 13 projektile on kokku kulunud 7,7 miljonit eurot.
Üks paljudest ettevõtetest kes toetust sai, on Kuusalu vallas Kiius tegutsev Weerec AS. “Jäätmete paremaks taaskasutamiseks soetati 2013. aastal sorteerimisliin, millega on võimalik sorteerida eriliigilisi plastikuid. Sekundaarsete plastide taaskasutamiseks soetasime lisaks sorteerimisliinile 2015. aastal pesu- ja regranuleerimisliini,” ütles Weereci ostu- ja müügijuht Hans Talgre. PVC hall on kasutusel laona ja sinna paigutatakse valmistoodang. “Liinide ostmine ilma toetuseta oleks olnud keerulisem,” lisas ta.

Anija mõisa park korda

Anija park on saanud raha eelmisest perioodist. Samuti aastast 2014, kui avanesid uued taotlusvoorud aastani 2020. Eelmisest voorust on rekonstrueeritud piirdemüüri ja puistut. Lõpetatud on või kohe lõpeb kolm uut projekti.

SA Anija Mõisa Haldus arendusjuht Janne Kallakmaa ütles Harju Elule, et ümbruse rekonstrueerimiskava tellimise hanke võitis AS Artes Terrae. Töö maksumus on 19 548 eurot, millest 90 protsenti finantseeris KIK ja ülejäänud osa Anija Mõisa Haldus. Töö sai tehtud jaanuariks. “Projekti tulemusel esitati ühtekuuluvusfondile taotlus kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks. Seda toetati 286 000 euroga,” ütles Kallakmaa.

Projekti viis läbi vallavalitsus, kelle osalus oli null eurot. “Projekti finantseeris ühtekuuluvusfond ja KIK. Lisaks lasime paigutada elektrikaablid edasise valgustuse rajamiseks. Hangete tulemusel oli projekti hind ligi 255 000 eurot. Pargi avamine toimub kevadel 2017,” lubas Kallakmaa. Lisaks kulub pargi korrastamisele ja puistu hooldamisele 23 472 eurot.

KOMMENTAAR
Antti Tooming
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja

Üheksa aasta jooksul sai keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahastamisel üle 300 000 inimese üle Eesti kvaliteetse joogivee ja üle 50 000 inimese said võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
Aastal 2014 alanud eurotoetuste perioodil jätkab keskkonnaministeerium veemajanduse arendamist, selleks on kindlad nõuded, millest lähtutakse. 2014-2020 veemajandustaristu meetme tingimused on eelmise perioodiga võrreldes täpsustunud. Põhjuseks asjaolu, et tegemist on viimase Euroopa Liidu poolse rahastusega sellesse valdkonda, vahendid on piiratud ning eesmärk on saavutada vastavus Euroopa Komisjoni asulareovee puhastamise ja joogivee direktiiviga. See on põhjus, miks on sätestatud prioriteedid ja piirangud erinevat liiki tegevuste rahastamisel.
Plaan on eraldada 144 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendeid parandamaks jätkuvalt nii joogivee kvaliteeti kui ka nõuetekohase reovee kogumist.
Harjumaal arendati ka erinevaid pakendi- ja jäätmekogumissüsteeme ja nende taaskasutustehnoloogiaid 7,7 miljoni euro eest. Pikaajaline eesmärk on suurendada taaskasutust ning vähendada ladestatava prügi hulka, mis omakorda aitab kaasa loodushoiu suurenemisele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.