2008. aastal esimest korda Eesti looduses täheldatud lusitaania teetigu on levinud üle riigi. 25. augusti seisuga oli tema Eesti leviku kaardile sisestatud 4108 punkti, kus teda on märgatud. Punktidest 3053 ehk tervelt 74% on Harjumaal. Mida ette võtta kutsumata külalisega, kes teeb pahandust põllul ja koduaias?

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd täpsustab kohe sissejuhatuseks: “Lusitaania teetigu on Eestit vallutanud võõrliigi laialt levinud nimi. Liigi õige nimetus on hispaania teetigu.”

“Algupäraselt on hispaania teetigu pärit Lõuna-Euroopast, Hispaaniast ja Portugalist. Tegu on peamiselt aedades ja põllumaadel leviva nuhtlusega, kes sööb seal kasvavaid taimi ja vilju. Elavad ka niisketes rohustutes veekogude ääres ja parkides, kus toituvad taimedest,” selgitab Tammekänd.

Juba 12 aastat

Skandinaavia riikides on hispaania teetingu juba vana külaline. Rootsis avastati see liik esmakordselt 1976, Norras 1988, Soomes 1990 ja Taanis 1991. aastal. Esimesed kinnitatud vaatlusandmed Eestist pärinevad 2008, Lätist 2010. ja Leedust 2012. aastast.

“Tõenäoliselt jõudis see võõrliik siia aiandusäride kaudu Lääne-Euroopast kas istikute mullapallides või sissetoodud mullaga. See on peamine levikutee ka kõikjal Lääne-Euroopas,” teab Tammekänd.

Praeguseks on liik levinud üle Eestis, eriti massiliselt Harjumaal, nagu on näha keskkonnaameti levikuandmete kaardil, kuhu igaüks saab vastavalt oma tähelepanekutele täiendusi teha.

Milles ikkagi seisneb hispaania teeteo kahjulikkus? “Praeguse parima teadmise järgi on tegu peamiselt ikkagi aia- ja põllumajanduskahjuriga, mõju looduslikele kooslustele ei ole teada. Ka näiteks Soome ja Rootsi teadmised viitavad sellele, et tegu ei ole niivõrd looduslikele kooslustele ohtliku liigiga, vaid just tõelise nuhtlusega aianduses ja põllumajanduses,” selgitab Tammekänd.

“Millised kodumaised liigid talle enim võiksid maitseda, ei oska praegu kindlalt öelda. Aplale nälkjale sobivad tõenäoliselt samad taimed, mis kodumaistele nälkjatele – mahlasemad ja niisketes kohtades kasvavad taimed,” arvab peaspetsialist.

Keeva vee, arbuuside ja õllega

“Sellest võõrliigist päriselt lahti saada pole enam võimalik, sest ta on levinud juba kõikjale Eestis. Küll aga saab kindlasti võõrliigi levikut piirata ja arvukust ohjeldada. Selleks tuleb kõikjal võõrliigi leiukohtades tegeleda pidevalt isendite hävitamisega ning vältida liigi uutesse kohtadesse levitamist, näiteks istikute, mulla ja aiajäätmetega,” on Tammekänd resoluutne.

“Peamine soovitus on jätkuvalt hispaania teetigude ja nende munade kokku korjamine ja nende keeva veega hävitamine. Teomürkidega ei ole kindlust, et just võõrliik selle kaudu hävib. Lisaks tuleks mürki paigutada väga paljudesse kohtadesse, mis aga tapab ka kohalikke liike, sealhulgas siile, ja võib kahjustada ka koduloomi,” selgitab peaspetsialist.

“Otsus jääb lõpuks siiski maaomaniku teha. Kindlasti tasub proovida ja kasutada ka võõrliiki ligi meelitavaid lõkse, näiteks arbuusid ja õlu, et isendid hõlpsamini kokku korjata,” üllatab Tammekänd.

Hispaania teeteo levik Harjumaal. Foto keskkonnaamet 

“Rõhutame, et võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik ainult siis, kui tõrjumisega tegeletakse terves levikupiirkonnas korraga,” arvab ta.

Kiili valla keskkonnanõunik Siiri Treimann arvab nõnda: “Ideaalne oleks, kui koos istutusmaterjaliga selliseid elukaid Eestisse ei toodaks. Muus osas on vaja loota, et tuleks korralik külm talv, mis asurkonda kindlasti piirab. Igasugused tõrjemeetodid on teadlaste sõnul küll olukorda leevendanud, aga ei taga liigi likvideerimist,” väidab keskkonnanõunik.

Samas paneb Treimann inimeste südamele, et need ei hävitaks hispaania teeteo pähe suurt seatigu ja musta seatigu, mis on kodumaised teoliigid.

“Olen viimastel nädalatel leidnud päris suure hulga suure seateo laipu. Võiks ju tigudel ikka vahet teha ja meie loomakesed alles jätta. Mul on omal kogemused, et neist tüli pole tõusnud,” arvab Kiili keskkonnanõunik.

Nobe tigu

Lusitaania (hispaania) teeteost ei saadud üle ega ümber ka Kose-Võõbu neljarealise maantelõigu avamisüritusel, mis leidis aset 14. augustil Ardu viaduktil. Teo kulul viskas villast TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.

“Oleme palju kuulnud väiteid, et Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine on edenenud teosammul,” muheles Pertens. “Koos hea konkurendi GRK Infraga kahe pealse siis TREV-2 Grupp ehitas kolme aastaga 24 kilomeetrit teed.”

“Kui nüüd rääkida tigudest, siis Eesti viimase aja kõige tuntum tigu on teatavasti lusitaania teetigu ehk siis hispaania teetigu, kes on nime poolest teedeehitajale muidugi väga armas ja on ilmselt pakkunud palju avastamisrõõmu ka erinevatele aiapidajatele ja krundiomanikele üle Eesti. Ajakirja “Eesti Loodus” andmetel lusitaania teetigu liigub kiirusega 5-9 meetrit tunnis,” teadis Petrtens.

“Tegin sellise lihtsa arvutuse. Oletame, et kui on tubli tigu, liigub 10 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 2 päeva puhkab või toimetab midagi muud, nõnda kolm aastat järjest – sain tulemuseks, et see lusitaania teetigu liigub kolme aastaga edasi 55 kilomeetrit ehk väga paha, teeb tee-ehitajatele ligi 30 kilomeetriga ära,” muigas Pertens.

Milline ta on?

Rahvapäraselt nimetused hispaania teetigu, kaputsiintigu, hiidnälkjas.
Täiskasvanud nälkja pikkus väljasirutatuna 7-18 sentimeetrit.
Hingamisava mantlikilbi eesosas.
Värvus varieeruv tumepruunist oranži ja kollakani.
Noortel nälkjatel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip.
Iseloomulik on tallaserva ere värvus, millel eristuvad selgelt tumedamad vaod.
Keha kattev lima on oranžikaskollane.
(allikas keskkonnaamet)

Harjumaal on hispaania teetigu märgatud 3053 korral

Anija vald – 5
Harku vald – 633
Jõelähtme vald – 47
Keila linn – 131
Kiili vald – 51
Kose vald – 3
Kuusalu vald – 8
Loksa linn – 0
Lääne-Harju vald – 226
Maardu linn – 81
Raasiku vald – 10
Rae vald – 168
Saku vald – 118
Saue vald – 281
Tallinna linn – 974
Viimsi vald – 317
(allikas keskkonnaamet)