27. veebruaril tähistataval jääkarupäeval on Tallinna loomaaial peaaegu kümneaastane kogemus. Päevaga alustati juba siis, kui loomad elasid veel kitsastes puurides ning praegust Polaariumi kompleksi alles kavandati.

Jääkarupäev on üks rahvusvahelistest loomapäevadest, mida Tallinna loomaaias ja teistes maailma loomaaedades tähistatakse. Jaanuaris alustati kotkaste kaitse päevaga, veebruaris toimub jääkarupäev, märtsis hülgepäev, aprillis konnade kaitse päev ja nii iga kuu kuni aasta lõpuni välja.

Tulemas on ka šimpansi-, elevandi-, ninasarviku-, lumeleopardi- ja kakupäev. Ning kui tiiger tagasi Tallinna loomaaias, siis ka tiigripäev.
Tänavu on korraldajatel vedanud, sest 27. veebruaril peetav karupäev langeb vabale päevale. Kui tähtpäev on argipäeval, siis on tähistamine viidud üle nädalavahetusele.

Jääkaru Aron koos tuurakalaga aastal 2020. 

Sel aastal pöörab jääkarude kaitsega tegelev organisatsioon Polar Bears International tähtsa päeva puhul tähelepanu emakarudele ja nende pesakoobaste kaitsele. Jääkarupojad kaaluvad sündides vaid 500 grammi, nende silmad on suletud ja keha katab vaid õhuke karvkate.

Seega on esimestel elukuudel turvalise ning sooja pesakoopa olemasolu ülimalt oluline.

Kliima soojenemisest tingituna on jääkarudel üha keerulisem leida sobivaid pesitsuspaikasid, eriti just merejääl, mida iga aastaga vähemaks jääb. Seepärast on Polar Bears International alustanud jääkarude pesakoobaste kaardistamisega ning kaitsega, et anda igale jääkarupojale võimalus üles kasvada.

Raspi ja Friida esimene kohtumine Tallinnas aastal 2021. Fotod Inari Leiman 

Jääkarupäeva programmi korraldavad kahasse Tallinna loomaaed ning Polaarklubi. Seepärast vastasid Harju Elu küsimustele loomaaia loodushariduse osakonna juhataja asetäitja Inari Leiman ning Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi.

Mitu toredat jääkaru praegu Tallinna loomaias elab?

Inari Leiman (IL): Praegu elab loomaaias kaks jääkaru, emakaru Friida ja isakaru Rasputin ehk Raspi.

Friida on sündinud Tallinna loomaaias 2002. aastal. Tal on isakaru Nordiga sündinud kaks poega: Nora (s 2013) elab Schönbrunnis ja Aron (s 2016) La Fleche’i loomaaias.

Rasputin elab meil alates 2020. aasta novembri lõpust. Ta toodi siia jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel.

Liigikoordinaatori hinnangul on nii Friida kui ka Rasputini puhul tegemist omavahel sobivate ja väärt geene kandvate isenditega: suure ja rahuliku Rasputini mõlemad vanemad olid pärit loodusest ja loodusest oli pärit ka Friida isa. Eduka paaritumise korral võib neilt oodata väga heade omadustega järglasi.

Eesti meremuuseumi näitus Teravmägedest. Foto Eesti meremuuseum 

2007. aasta 19. novembril Moskva loomaaias sündinud jääkarumürakas Raspi on olnud paras maailmarändur. Aastasena viidi ta Saksamaale Nürnbergi loomaaeda kaaslaseks seal sündinud noorele emakarule Flockele. Koos rändasid nad 2010. aastal Prantsusmaale Antibes’i meremaailma, kus Flocke tõi ilmale kaks pesakonda jääkarupoegi. Viimases, 2019. aasta lõpul sündinud pesakonnas kasvab kolm poega, mistõttu isakaru pidamiseks jäid tingimused kitsaks. Ja nii tuli Rasputinil kolida kümneks kuuks Inglismaale Yorkshire’i loodusparki, enne kui otsustati tema uueks kaaslaseks Friida ja elukohaks Tallinna loomaaed välja valida.

Kas loomaaias algas jääkarude päev juba siis, kui loomad elasid veel kitsastes tingimustes? Ehk enne 2017. aasta sügist.

IL: Jah, nii see oli. Esimese jääkarupäeva pidasime loomaaias 2013. aasta kenasti lumisel märtsikuul. 2014. aastal jääkarupäeva otseselt ei pidanud, sest kasvamas oli jääkarupoeg Nora, kes pääses emaga õueaedikusse ja rahva ette 12. märtsil. See-eest 2015. aastal pidasime jääkarupäeva suurelt ja tähtsalt, rahvusvahelisele päevale kohaselt. Edasi on seda päeva igal aastal tähistatud, ainult läinud aastal jäi koroona tõttu vahele.

Katrin Savomägi (KS): 2015. aastal võeti ette suurem rahvusvaheline projekt. Sellesse olid kaasatud ka loomaaiad ning päeva nimetus oli „Pooluselt poolusele“. Et koos tegutseda, tuleb anda sündmustele suurem rahvusvaheline kandepind. 2018. aastal tähistasime laialdaselt.

Mullu toimus üle Eesti Arktika kuu, sest riigil oli soov saada Arktika nõukogu vaatlejaliikme staatus. Toimusid teaduskonverentsid, kirjutati artikleid ja oldi muud moodi nähtavad. Jääkarupäev Tallinnas jäi ära. Kuid see-eest toimus polaarpäev Kukruse mõisas. Samuti tähistati seda Tartu ülikooli loodusmuuseumis.

Milline on olnud seniste jääkarupäevade programm?

IL: Mitmekesine. Oleme kujur Tauno Kangro eestvõttel voolinud lastega savist jääkarukujukesi, viltinud jääkarusid, korraldanud mänguasjadest jääkarude nunnukonkursi (külastajad on toonud oma jääkarumänguasjad loomaaeda ja siis ühiselt toredamad välja valinud), õppinud jääkaru joonistama, teinud lumeskulptuure, viinud läbi eksklusiivse õhtuse programmi „Jääkarud öös“. Loomulikult oleme tutvustanud liiki, tema kohastumusi, elamistingimusi ja vajadusi. Kõnelenud kliimaga toimuvast ja andnud juhiseid, kuidas säästa ning karusid aidata.

KS: Jääkaru on vaieldamatult Artktika sümbol. Ja kui me räägime kliima soojenemisest, siis on karu vaatevinklist rääkides ehk lihtsam laiema publikuni jõuda. Kuidas nad hakkama saavad, kui merejääd on aina vähem.

Kaks jääkaru vabas Arktika looduses. Fotod Toomas Asser. 

Senised jääkarupäevade programmid on olnud huvitavad. Loomaaed on näidanud jääkaru koljut, esi- ja tagajäseme ning sabaluid, karva ja nahka. Karva (seda, et see ei ole mitte valge, vaid õhku täis ja läbipaistev) on saanud vaadata ka mikroskoobi all.

Millised võimalused on avanenud seoses uue jääkarude elupaiga valmimisega 2017. aasta sügisel?

IL: Jääkarude elutingimused (eeskätt suplusvõimalused nelja meetri sügavustes basseinides) on paranenud. Oleme külastajatele kogu kompleksis saanud välja panna hulgaliselt infot. Seda nii liigi ja selle kujunemise kui ka eluolu ja vajaduste kohta looduses, selgitanud kliimaga seotud muresid, kõnelenud liigikaitsest ja selle olulisusest. Polaariumis toimuvad vastavalt nõudmisele kooliprogrammid ning korraldame regulaarselt mitmesuguseid sündmusi.

Mida toob tänavune 27. veebruar? Kas sissepääs päevale toimub loomaaiapiletiga?

IL: Tänavune jääkarupäev toimubki õigel päeval ehk pühapäeval, 27. veebruaril. Sissepääs on tavalise loomaaiapiletiga ja avatud on mõlemad väravad. Põhjaväravast (Paldiski mnt 145) tulles satub kohe jääkarumaailma, lääneväravast (Ehitajate tee 150) alustades tasub varuda kohalejõudmiseks aega ja nautida ka jalutuskäiku läbi loomaaia.

KS: Üritused toimuvad Polaariumi kompleksis asuvas jääkarumajas. Hoone üks sein on klaasist ning kogu aeg saavad saalisolijad loomi näha. Ning vastupidi ka. Praegu on ikka väga hea, sest võrreldes kitsaste puuridega on tingimused suurepärased.

IL: Enne loomaaiakülastust tasub kindlasti tutvuda meie COVID-19 külastustingimustega. Praegusel muutlikul ajal saab sealt ka viimase info, kuidas käituda enne loomaaeda tulekut.

Milline on programm?

IL: Kell 11.30 toimub jääkarude söötmise kommenteerimine vabas õhus karude vaateplatvormil.

Lisaks vaatamisele-kuulamisele saavad külalised kogu päeva jooksul iseseisvalt lahendada „Põhjamaade kalambuuri“ ja teisi nuputamisülesandeid, ristsõnu ja muud.

Keskpäeval algavad ettekanded jääkarumajakeses koostöös Polaarklubiga. Tallinna loomaaia liigikaitse spetsialist Karmel Ritson räägib jääkarude kaitsest looduses ja loomaaias. Tartu ülikooli rektor, polaarturist Toomas Asser räägib oma esimestest jääkaruelamustest.

Meremees ja jäämurdja Botnica kapten Indrek Kivi aga kõneleb teemal „Eesti jäämurdja jääkarudel külas“. Ta on töötanud pikalt Arktikas ning loomi ise palju näinud.

Koostööd Polaarklubiga alustasime 2020. aasta jääkarupäeval. 2021. aastal oli planeeritud põhjalik Arktika kuu sündmuste sari, mis päädinuks Polaarklubi liikmete põnevate ettekannetega jääkarupäeval. Kahjuks koroona nullis kõik siseruumitegevused.

Millised on inimese ning jääkaru suhted?

KS: Tegemist on ikkagi kiskjatega ja inimestele eluohtlike, kuid samas väga uudishimulike loomadega. Kui sa näiteks paned jääle üles teadusliku aparatuuri, siis nad tulevad tihti nuusutama ja käpaga katsuma, et kas kõlbab hamba alla panna.

Samas kellele karu ei meeldi. Kui ma esimest korda Teravmägedele sattusin, siis tahtsin väga karusid näha. Aga kaasreisijad hoiatasid: kui on tuisk ja näed kolme musta täppi (kaks silma ja nina), siis võib see ohtlikult lõppeda. Seni ei ole ma saarestikus jääkaru vabas looduses näinud.

Samas on Teravmägedel väga palju jääkarude topiseid. Neid jätkub koolidesse, kirikutesse ning lennujaama. Praegu rändab mööda Eestit näitus Teravmägedest ning sealsetest teadustöödest. Viimati oli näitus üleval riigikogu konverentsikeskuses. 22. veebruarist on näitus Tartu ülikooli loodusmuuseumis.

Kuidas on loomaaial alates 2021. aasta sügisest läinud? Kas ja kuidas COVID-19 elu mõjutab?

IL: Loomaaial on olnud keerulised ajad nagu ka mujal. Külastatavus on kõvasti langenud, kuid töötajad ja loomad peavad vastu. Tänu tõendite kontrollimisele ja maskikohustusele oleme saanud hoida külastamiseks avatud ka kõik loomaaia siseekspositsioonid.