Mälumängu vääriv küsimus: kui palju linnuliike elab mõne meie valla territooriumil, sealsetes puistudes, põõsastikes, veekogude ümbruses…? Vaevalt, et keegi sellele täpselt vastata oskab. Vaevalt, et seda absoluutset arvu ülepea olemaski on, igal aastal ja aastaajal on see erinev.

Aga üks inimene, Liana Kahn, kutselt pedagoog, ametilt lasteaia kasvataja, on vähemasti üritanud ära loendada, kui palju erinevaid linde siis ikkagi Kiili vallas elab. Ja mitte ainult loendada, vaid lausa dokumenteerida, igat erinevat liiki pildistades ja asukoha üles märkides
“Huvi linde pildistada tekkis mul kolm aastat tagasi,” meenutab Liana ja lisab: “Looduse jälgimine hakkas mulle meeldima juba lapsepõlvekodus Türil, kus ema õpetas märkama looduses toimuvat.”

Peale Tallinna Ülikoolist pedagoogidiplomi saamist selgus – Kiilis vajatakse õpetajat mitte kooli, vaid lasteaeda… Nii Liana Kahn õpetajana lasteaias töötabki, vaheaegadega juba 15 aastat.

Miks laste kõrvale veel linnud?

Tavaliselt püüab fotograaf objektiivi laiema fookusega teemasid – erinevaid loodusmotiive, isesorti inimesi, spordi pingelisi hetki…

“Muidugi võib looduses pildistada ka lilli, päikeseloojangut, vee voolamist… Või inimest igas tema poosis. Aga mina valisin just linnud! Sest linnud…”, otsib pedagoogist fotograaf seda õiget põhjendust. “Puud ja lilled – need püsivad paigal. Aga linnud – oli ja enam ei ole; sa otsid teda, teda pole ja järsku on ta olemas…,” naerab Liana. See sunnib fotograafi kogu aeg valvsusele, tähelepanelik ja ergas olema. Ja see Lianale meeldib.

Jäälind. 

“Kui jalutama lähen, võtan ikka fotoaparaadi kaasa, sest mine tea, kus keda kohata võin,” kõneleb Liana. Praegusel ajal käib Liana nädalas kaks-kolm korda “linnujahil”, sest töö kõrvalt peab ema olema ka lastele toeks koduõppel. Kui noorim aga alles vankris sõitis, käis ema iga päev koos temaga linde jälgimas. “Laps vankrisse ja pildistama,” naerab Liana.

Et aga teada oleks, kes täpselt pildi peale püütud, ostis Liana endale abiliseks raamatu, kus kõik linnuliigid värvipiltidena sees.

“Kui ka raamatu abil ei suuda tuvastada, kellega tegu, küsin targemate käest,” ei tee fotograaf saladust. Muidugi on selline eneseharimine abiks ka ametialaselt: kui lastega jalutama minna, küsib mõni tarkpea ikka vahel – kes see seal oksa peal siristab…

Haruldasemad linnud

Nagu iga teinegi fotograaf üritab Lianagi objektiivi püüda midagi ainulaadset.

Rukkirääk. Fotod Liana Kahn 

“Senitabatutest on kõige unikaalsem lennult pildistatud kalakotkas, kala küüniste vahel,” kõneleb harrastusfotograaf uhkusega. Selle kaadri tabas ta koduvallas Lähtse bussipeatuses lähedal.

“Enamasti kõnnin või sõidan jalgrattaga kodukandis ringi, käin Nabalas või Paeknas. Igalt poolt saab midagi,” ütleb ta. Nii on Liana kollektsioonis põnev pilt rukkiräägust, mööda vuhisevast hiireviust, sinimustvalgest harakast punaste pihlamarjade keskel…

Suvekodus Dirhamis on fotograaf kaadrisse püüdnud aga peamiselt veelinde, keda Kiilis peaaegu polegi.

Raske on kodukandis objektiivi püüda ka mänsakut või taiti. Jäälind, see nobe nõeluja, lendas mõni aeg tagasi nii kiiresti üle Liana koduõue, et fotograafile jäid vaid mällu tema sinised sabasuled, kaadrisse ei midagi…

Võistlus

2019. aastal osales Liana Kahn ka linnupildistajate üle-eestilisel võistlusel. “Eks ma tahtsin ennast uue harrastusega proovile panna,” meenutab hobifotograaf. Võistluse tarvis tuli pildistada erinevaid linnuliike. Fotodelt ei nõutud postkaardi elegantsi, küll pidi aga pildistatud objekt olema selgesti äratuntav.

Lasteaia õpetaja Liana Kahn fotojahile suundumas. Foto Kristina Alas 

“Sain kokku 130 liiki,” meenutab Liana. Algaja kohta polnud see halb tulemus, aga parima fotoküti saagiks langes pea poole rohkem ehk 236 liiki. “Selleks sõideti ka Võrust Virumaale, et mingit kindlalt liiki tabada,” on Liana põliste pildistajate töövõtetega kursis. Ja arvab, et temale jääb see hobi ikkagi tavalise harrastuse tasemele – liigselt ta ressursse sellesse ei panusta. See aga ei tähenda, et tal unistusi poleks.

“Tahaksin kakke pildistada, Kiilis aga peale värbkaku teisi kakulisi kohanud ei ole. Kakud armastavad vanu metsi, kus põlispuudesse hea pesa peita,” teab Liana. Ja usub, et kui kunagi sellisesse metsa satub, otsib ka mõne kaku üles. Seni lepib ta aga nende umbes 100 erineva linnuliigi jäädvustamisega, kes Kiilis elavad. Praegusel ajal, mil inimesed peaksid palju värskes õhus viibima, on lindude pildistamine väga tervislik hobi, arvab Liana Kahn.