Nabala-Tuhala aladel aastaid ja aastaid kaevandustegevuse vastu võidelnud kohalikud võisid eile kergendatult ohata. Nimelt sai vabariigi valitsuselt heakskiidu Nabala-Tuhala looduskaitseala loomine. „Ligi kümme aastat kestnud saaga sai läbi,“ ütles Tuhala elanik Ants Talioja.
Ettepaneku kaitseala moodustamiseks tegi Talioja juhitav Tuhala Looduskeskus MTÜ 2010. aastal. Et teada saada, kas piirkonda on vaja looduskaitseala luua, tellis keskkonnaministeerium aastatel 2010-2013 koguni kuus uuringut. Näiteks uuriti 2010. aastal piirkonna loodusväärtusi (leiti palju kaitsealuseid taimeliike ja linnuliike), 2013. aastal kaitsealust haudelinnustikku (tehti kindlaks 25 kaitsealuse linnuliigi pesitusaegne esinemine). Samal aastal uuriti Nabala piirkonna allikaid, allikasoid, lubjarikkaid soid ja karstinõgusid. 2013. aasta lõpus valmis Eesti Maaülikooli ekspertiis, mis kinnitas, et Nabala piirkond on väärtuslik looduskompleks.
Erinevad piirangud
Kaitsealad eksisteerisid selles piirkonnas juba varem, kuid nüüd ühendatakse need suureks looduskaitsealaks. See aga ei tähenda, et suurel (pindalaga 4628,7 hektarit) kaitsealal kehtiksid kõikjal samad piirangud. See on jagatud kuueks sihtkaitsevööndiks (Tagadi, Rahaaugu, Sõmeru, Heinasoo, Tammiku ja Pahkla) ja kahest piiranguvööndist (Nabala ja Tuhala). Karmimad on piirangud sihtkaitsevööndis – seal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine. Kahes kohas on kehtestatud ka ajaline liikumispiirang – Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ja Heinasoo vööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist 14. juulini. Mõlema liikumispiirangu eesmärgiks on mitte häirida linde pesitsuse ajal.
Kahes piiranguvööndis on leebem kaitsekord, seal on võimalik majandustegevust jätkata ja metsa mõõdukalt majandada. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi rajamine, taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Aluseks teadmised
Nabala-Tuhala piirkonna loodusväärtuste ja veerežiimi üle on vaieldud aastaid ja seda ka akadeemilistes ringkondades. Et osa läbiviidud uuringutest on andnud vastakaid tulemusi, tunnistas eilsel pressikonverentsil ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Selleks tellis keskkonnaministeerium „analüüside analüüsi“, mis töötas läbi kõik senised uuringud. Järeldus oli ühene: tegu on piirkonnaga, kus tundliku veerežiimi kaitseks tuleb moodustada kaitseala.
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes lisas, et looodav kaitseala täiendab olemasolevaid, s.t. et seal leidub koosluseid, mida mujal pole. Tartese sõnul annab Nabala-Tuhala kaitseala loomine muuhulgas sõnumi, et selle moodustamise aluseks on teadmine. Teadaolevalt on tegu enim looduskaitsealaselt uuritud piirkonnaga Eestis.
