Lahemaa – rahvuspark, mis kunagi päris valmis ei saa (0)
Article title
Altja jõel hiljaaegu valminud sild.

Sel aastal möödus pool sajandit Lahemaa rahvuspargi asutamisest. 1. juunil 1971. aastal võeti vastu otsus looduspargi moodustamiseks, et kaitsta Põhja-Eesti loodust ja kultuuripärandit, samal ajal erinevaid kooslusi uurides ja huvilistele – olgu siis Eestist või välismaalt – tutvustades.

Praegu on Euroopa ühe ainulaadsema rahvuspargi pindala ligi 75 000 ha, millest kolmandiku hõlmab meri. Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii ei saa ka rahvuspargis öelda, et meil on kõik nüüd tehtud.

Riigimetsa Majandamise Keskus, mille hallata on rahvuspark, rakendab Lahemaalgi turistide huvides ja loodusväärtuste kaitseks uusimaid tehnoloogilisi lahendusi ja mis seal salata – rajad, millel sajad ja sajad jalapaarid kõnnivad, vajavad aeg-ajalt korrastamist.

2018. aastal rajati Majakivi õpperada, ehitati vaatetorn

Ka kolme viimase aastaga on RMK Lahemaal palju teinud – rajatud on nii uusi matkaradasid kui ka heakorrastatud vanu objekte.
2018. aastal rekonstrueeriti Majakivi-Pikanõmme õpperada Juminda poolsaarel. Olgu öeldud, et Majakivi, üks Lahemaa maamärke, on oma seitsme meetri kõrguse ja 41-meetrise ümbermõõduga suuruselt kolmas rändrahn Eestis, olles ka huviliste üks meelispaiku. Kivini viib viie kilomeetri pikkune õpperada, mille ääres on ka infotahvlid – nagu reeglina kõigi Lahemaa õpperadade ääres –, mis tutvustavad lähedal olevaid vaatamisväärsusi, põnevaid paiku, haruldasi taimekooslusi. Ühesõnaga – pakuvad matkajaile matkarada rikastavat infot kolmes keeles.

Majakivi. 

Majakivi lähedale luitele on nüüd rajatud ka vaatetorn, millest avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale: näeb luiteid, raba, lähedal olevaid väikesaari, hea ilmaga isegi Tallinna teletorni. Õpperaja rajamine läks maksma 55 000, vaatetorni ehitus 60 000 eurot, millest suurem osa tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

2019. aastal korrastati Altja kant

Neile, kes veel Lahemaale ega selle ühte põnevamasse paika – Altja kanti – sattunud pole, olgu öeldud: Altja ajaloolise kõrtsi juurest algab kolme kilomeetri pikkune kultuurilooline matkarada, millel matkates näeb huviline tüüpilist Põhja-Eesti rannaküla oma tarede ja võrgukuuridega, aga ka erinevaid looduskooslusi, millest omapärasem on ehk rändrahnude külv vee ja maa piiril.

Kahes kohas ületab kultuurilooline matkarada ka Altja jõe. Et ületamine lihtsam oleks, rajati 2019. aastal uus, 10 000 eurot (ikka valdavalt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha) maksev puitsild.

Varem oli samal kohal purre, mida rahvasuus hüüti Kärbsepalgiks. Nüüd saavad ka kartlikumad matkajad seda kiirevoolulist rannikujõge mõlemalt kaldalt nautida. Silla ühes otsas on ka pink, kus lopsaka looduse keskel on mõnus jalgu puhata. Teine sild on aga ajalooline, samuti vaatamisväärsuseks olev rippsild.

Teisi rajatisi

Mohni saarele, kuhu tavaturist tõenäoliselt harvem satub, on RMK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahade toel rajanud üle liivaluidete kulgeva laudtee, luidete kaitseks on paigaldatud köispiire.

Avastamist ootab veel Ojaäärse metsarada. See rada teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes valgusrikastes männikutes. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte: piirikive, vanu metsasihte, verstakive…

Majakivi torn. Fotod RMK arhiiv 

Rajale on paigaldatud ümbruse põnevaid paiku tutvustavad infotahvlid, ka ootab raja lõpus matkajaid suur katusealune koos laudade-pinkide ja infotahvliga.

Väike näpunäide

Nii Altja kultuurirada kui ka Viru raba õpperada on loodushuviliste hulgas väga populaarsed.

Kuna hiljem rajatud Majakivi-Pikanõmme õpperada veel nii hästi ei teata, siis oli juhuseid, kus koroona kõrgperioodil olid Viru ja Altja õpperajad inimestest nii tulvil, et soovitasime neil Majakivi rajaga tutvust teha.

Seda tahame rõhutada nüüdki – kui Viru ja Altja raba on rahvast tulvil, leidke tee Majakivi rajale. Või miks mitte ka Ojaäärse metsarajale.

See rada pakub avastamisrõõmu kõigile loodushuvilistele. Tulevikku silmas pidades olgu öeldud: Viru raba serva on projekteerimisel uus avaram parkimisplats, mille ehitus algab tõenäoliselt suvel. Sedagi rahastab ligi 200 000 euroga Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja omaosaluse paneb sinna ka RMK.

Teave

• Majakivi-Pikanõmme õpperaja pikkus on viis kilomeetrit, mille rajamiseks kulutati 55 000 eurot.
• Majakivi-Pikanõmme matkaraja vaatlustorni rajamine maksis 60 000 eurot.
• Üle Altja jõe rajatud puitsilla maksumus on 10 000 eurot.
• Viru raba matkaraja juurde on rajamisel uus parkla maksumusega 200 000 eurot.
• Kõik need objektid on rajanud või rajamas Riigimetsa Majandamise Keskus. Kogumaksumusest 86% tuleb EL-i Ühtekuuluvusfondist ning 15% on RMK omapanus.

Investeeringud Euroopa Liidu fondide toel

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.