Läbikukkunud Putin (0)

Väidetavalt on Venemaa üksused põgenenud Izjumist nii kiirelt, et ukrainlaste arvates on nad selles lahinguelemendis maailma parimad.

Sealjuures tuleb mainida, et üksuste hulgas oli ka 1. tankiarmee, Venemaa au ja uhkus, mis Kremli jutu järgi pidi ka NATO-ga hakkama saama. See armee sai kõvasti pihta juba Kiievi ja Sumõ all, aga nüüd ei ole armeest enam suurt midagi järel. Ukrainlased on vabastanud rohkem kui 6000 ruutkilomeetrit okupeeritud maad. Sellised on viimased uudised Ukrainast. Lehe trükist väljatuleku ajaks ehk juba eelviimased või eel-eel-eelviimased. Nii kiiresti arenevad asjad Ukrainas.

Eesti panus Ukraina edusse

Relvasaadetised Ukrainale, millega Eesti oli sõja alguses üks esimestest abiandjatest, on praeguseks ilus ajalugu. Põhiline militaartoetus tuleb ikka USA-st. Meie võimuses on see, et Eesti keelustab koos Läti, Leedu ja Poolaga Venemaa kodanikele välispiirilt riiki sisenemise Schengeni lühiajalise viisaga. Eestis jõustub sissesõidukeeld 19. septembrist. Samast ajast hakkab piirang kehtima ka Lätis, Leedus ja Poolas.

Ka see valitsuse otsus pole Eestis üksmeelselt vastu võetud. Ma ei räägi Yana Toomist, kes pöördus õigluse jaluleseadmiseks lausa Brüsselisse, aga ka näiteks tunnustatud literaat Olev Remsu arvab, et see otsus on stalinistlik. Stalin saatis teadaolevalt Lääne-Euroopat vabastamas käinud ohvitserid ja sõdurid pärast „vabastamist“ ja koju naasmist Gulagi.

„Nüüd muudame ise venelaste ja teiste venemaalaste teadasaamise tõest lääne kohta väga raskeks või koguni võimatuks. Teeme seda, et pime usk Putinisse kasvaks aina piiritumaks,“ kirjutab Remsu 14. septembri Päevalehes paljuütleva pealkirja all „Üldine viisakeeld? Hoidume hullunud kättemaksust kõigele venepärasele“.

Tundes ise ja isiklikult paljusid venelasi, ei ole mul mõtteski – nagu tõenäoliselt ka paljudel teistel eestlastel – kõigile valimatult mingit kättemaksu haududa.

Samas, astudes sel suvel Prantsusmaal Nice’is täiesti juhuslikult valesse turismibussi – need bussid on ju kõik nii pagana ühte moodi valget värvi – hämmastas melu, mis seal bussis käis. Kes kelkis teiste ees oma vastostetud Jura kohvimasina, kes Hugo Bossi särgi, kes Gucci käekotiga. Ei usu, et üks keskmine Venemaa venelane ei tea tänapäeval, mida kujutab endast Lääne-Euroopa. Eriti kommertslik Euroopa – vaevalt see turismigrupp Nice’is väga esinduslikku Marc Chagalli muuseumi külastas.

Nii et minu seisukoht on selge – Eesti valitsuse otsus piirata Venemaa kodanike liikumist Shengeni viisaruumis on ainuõige. Sama õige, kui panustada relvaabiga sõja alguse kõige kriitilisematel päevadel. Me kaitseme ju iseennast. Ja äralõikamine Euroopast mõjutab ka keskmist Venemaa venelast aru saama – Putin tuleb peatada.

Ameeriklased pole veel sõda alustanud

Mida päev edasi, seda kuumemaks muutub küsimus: milline saab olema uus, Ukraina sõjajärgne maailm. On selge, et Venemaa enam senist suurt rolli maailmapoliitikas ei mängi. Seda tõestab kas või tema võimetus Armeenia-Aserbaidžaani piiril. Pole enam seda jõudu. Armeenia president ei pöördunud aserbaidžaanlaste rünnaku puhul enam Putini, vaid Euroopa Liidu, USA ja ÜRO poole.

Oleks pretsedenditu – aga mitte võimatu – kui Jaapan temale kuuluvad neli Kuriili saart Venemaalt tagasi võtaks. Tugevama õigusega. Aga mis meile olulisem – kas Valgevenes saavad poliitvangid vabaks ja nende asemel läheb trellide taha keegi teine?

Lukašenka näiteks. Võimatu see pole, ilma Venemaa toetuseta on võimupööre Valgevenes täiesti võimalik. Ka Ukraina sõdurid viivad õppusi läbi juba Valgevene piiri lähedal. Eks seegi ole mingi märk.

Kuigi Ukraina vaevalt et suudaks seda sõda võita Ameerika abita, naljatavad mõned USA poliitikud ikka: „Ameeriklaste lend-lease’i programm algab alles oktoobris, seega pole USA sõda veel õieti alustanudki.“ Siiani on olnud tegu abiga, lend-lease aga tähendab ka USA tanke ja lennukeid, märksa võimsamat sõjatehnikat.

Tuumarünnak

Kas eksisteerib ka võimalus, et Venemaa laseks käiku tuumarelva, või mis veel hullem, läheks Zaporižzjas Euroopa suurimat aatomielektrijaama õhkima? Siiski peavad julgeolekueksperdid seda vähetõenäoliseks. Venemaal on Zaporižžja piirkonnas väga suured väeüksused, seal tuumaplahvatuse korraldamine tähendaks momendil omaenda sõjaväe täielikku hävitamist.

Mujal tuumaplahvatuse korraldamisega määraks Venemaa end ise aga väga pikaks ajaks rahvusvahelisse isolatsiooni, sellel sammul oleks ettearvamatud tagajärjed ka Venemaa enda jaoks. Ja ei annaks mingit võimalust saada Ukraina üle kontroll. Mis oli Putini alustatud sõja eesmärk. 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.