Läbi raskuste kodu poole (0)
Article title
Foto: AdobeStock

Aet, 46 (nimed siin ja edaspidi muutmata), kolme lapse ema, töötab kassapidajana, palk 850 eurot.

Marge, 34, raamatupidaja, perekonnaseisu jätab enda teada, palk 2000–3500 eurot.

Oleg, veidi peale neljakümmet, kaitseväe ohvitser, palga jätab enda teada.

Mart, 50, veokijuht, palk 4700, sellest pool „puhtalt“.

Neid nelja ei ühenda mitte miski peale selle, et neist keegi ei saanud ühel või teisel põhjusel pangast laenu, et endale ja oma perele kodu osta.

Arusaadav, et nad ei taha end lõpuni avalikustada. Loo teeb keeruliseks tõik, et ka teistelt-kolmandatelt osalistelt pole kommentaare küsida, sest kõik nad ostsid oma kodu ilma panka kaasamata, õigemini – panga kiuste.

Aeda puhul oli põhjus ilmselt liiga väike sissetulek; Marge puhul pole see päriselt teada; Mardi puhul loomulikult toosama raha „puhtus“, aga halenaljakam oli Olegi juhtum. Nimelt ajendas panka talle laenust ära ütlema see, et tal oli ühe kasiinoketi kliendikaart. Kasiinosse teisiti sisse ei saa, tuleb hakata kliendiks, ent kasiinokülastaja on oma olemuselt panga jaoks juba eos potentsiaalne sõltlane. Seda olenemata ohvitseri palganumbrist.

Harju Elu otsis need näited paljude seast, et ilmestada pangata kodurajaja profiili: milline on ta sissetulek; mis on äraütlemise põhjused, kuidas ta sellest hoolimata kodu ostis ja kes on see müstiline müüja.

Ühest vastust pole.

Üksikema ja peretuttav

Alustame Aedast. Üksikema, kes on töötanud ligemale kaheksa aastat samas firmas, samas ametis, otsis kahetoalist korterit Saku valda. Hinnavahemik kolme-nelja silmapiiril olnud korteri puhul oli 60 000 eurot. Lihtne arvestus näitab, et kui 850 euro suurune palk jäägitult tagasimakseks paigutada, saaks hakkama alla kuue aastaga. Ent elada on ka vaja, peale selle panga oma intress. Kuna panka ta ei maini, siis võime arvestada Eesti keskmise intressiga 1,8–2 protsendiga, pluss kuue kuu euribor.

Stabiilsest sissetulekust ei piisanudki ta enda hinnangul seepärast, et ülalpeetavaid on liiga palju. Hoolimata sellest, et vanem neist peagi välja kolib ega kahetoalisse mahukski. Neist korteritest, mis ta vaadanud oli, tuli loobuda.

„Õnneks leidus hea tuttav, kes pakkus oma korterit kõrvalasumis järelmaksuga,“ tunnistab Aet. „Lihtsalt vedas, et jutuks tuli ja oli omavaheline usaldus.“

Usaldus küll, aga järelmaksu vormistasid pooled, nagu ka tehingu, notariaalselt, s.o lisaks omandi üleminekule ka maksete tähtajad.

Müüja jaoks oli tegemist tühjalt seisva pärandvaraga, mida ta ise ei kasutanud. „Intress on alati kokkuleppeline, kuni see jääb seaduse piiridesse,“ nendib Aet.

Müüja, keskealine üksik mees alalise elukohaga Jüris, keeldus kommentaaridest, aga võib arvata, et kinnisvara haldamine teises asulas läks keerukaks.

Raamatupidaja ehk paljasjalgne kingsepp

Marge ise tunnistab, et pole osanud end oma alal ehk raamatupidajana kehtestada. „Lihtsalt loen iga päev raha, aga seda küsida ei oska,“ nendib ta.

Üldiselt oleneb raamatupidaja sissetulek suurel määral firmade hulgast, mida hallata. Temal on neid veidi alla kahekümne. Võiks olla rohkem, nagu Marge ütleb.

Elukaaslasega tekkis veidi enne pandeemiat mõte osta ridaelamu. Mees teenib hästi ja kahepeale kokku võiks käia välja ka kümme tuhat eurot kuus, ent arvud siin ei loe. Panga jaoks pole paar veel perekond. Seega ei.

„Olime juba kuulutusi vaadanud. Põhiliselt ikka maaklerite vahendusel, aga keegi soovitas sotsiaalmeedias postitada, et mida me tahame ja mis erisoovid meil on. Netis leidsime mõned foorumid otsingu alt nagu „otse omanikult“ jne,“ räägib Marge. „Kerge see muidugi polnud ja aega võttis, aga samas istusime seni üüripinna peal, mis polnud ka lõbus.“

Ühel päeval näkkaski: pangalaenu ei saa, aga sissetulek olemas? Pole probleemi, vormistame järelmaksu.

Kui eelkõige peab müüja usaldama ostjat raha igakuise laekumise osas, sest notar vaid fikseerib tehingu, siis konkreetsel juhul kerkis sama risk ka ostjal – miks inimene oma vara nii heldelt pakub? Müüja põhjendus on lihtne, maksud. Kuni viimase makse laekumiseni on vara tema oma. See on tema tagatis.

„Tehingut saab ju iga hetk tagasi pöörata,“ mainib Kiilis poolelijäänud ridaelamuboksi müüja Kaido, vanus 57, telefonitsi Harju Elule.

„Polnud küll päris sama vald, mida me algul vaatasime ja ise tuleb valmis ehitada, aga nii on siiski mõlemale soodsam,“ ütleb Marge elukaaslane Siim, turundusalal töötav vanemassistent. „Tööl käime ikka autodega linnas.“

Ohvitseri au ja õnneratas

Oleg on käinud kahel missioonil ja õpetanud välja neid, kes pärast teda sinna läksid. Mõne neist ka ilmselt juba maha matnud, nagu ta nendib. Praegu on ta reservis, aga juhtum leidis aset mõne aasta eest. „Tahtsin maja ehitada. Suurupi ja Kakumäe vahel, kuskil ranna lähedal,“ meenutab ta. „Hinnad siis veel nii laes polnud. Arvestasin enam-vähem olemuslikult, et saan kuni kolmsada tuhat välja käia. Maksan viisteist-kakskümmend aastat.“

Kuigi Olegi erinevalt paljudest teistest sõjatraumad ei paina, meeldis talle mõnikord kasiinosid külastada. Tegelikult kutsusid sõbrad teda üks kord sellisesse meelelahutuskohta Tallinna kesklinnas, aga sisenemiseks tuli teha kliendikaart.

„Kui ma vormistasin laenutaotluse, siis huvitas neid vaid sissetuleku suurus ja ajalugu. Teist korda kohale minema ei pidanudki. Paar-kolm päeva hiljem tuli meilile vastus, et pank keeldub, kuna mul on kasiino kliendikaart ehk põhimõtteliselt on mul soodumus,“ tõdeb Oleg. Lugu seda naljakam, et kuigi pank võib ja peabki tegema päringuid taotleja maksekäitumise kohta, peaksid kasiino klientide andmed olema konfidentsiaalsed. „Kahju, et ma luures ei töötanud, saanuks teada, kuidas info pangale lekib,“ sedastab ta.

Ent maja vajas ehitamist. Missioonikaaslase isa tuli käendajaks tehingule, kus panka ega maaklerit vahel polnudki. Sellevõrra odavam, kuid maja on endiselt ehitusjärgus. Palju kallimaks see tehing läinud on, Oleg ei ütle. Krunt pidi asuma Tabasalu külje all.

Veokijuhi unistus

„Ma olen poole oma elust hemorroide teeninud. Nüüd tahtsin panka teenida, aga ei saanud. Pole usaldust väärt,“ võtab Mart oma elu kokku. „Tallinnast olen ma pärit, aga pole saanud seal tegelikult ollagi. Mõte oli tagasi kolida. Siis tulid koondamised ja muud värgid. Lühidalt – palk jäi samaks, aga ametlikult saan nüüd ligi poole vähem,“ räägib terve elu ratastel veetnud mees, kes tahtis lõpuks paikseks jääda. Plaan oli kunagine vanematekodu Ristiku tänaval tagasi osta.

„Ega ma eriti lootnudki, kui panka läksin. Eks ma olin kuulnud ka, mida oodata. Lihtsalt tahtsin näha, kas õnnestub,“ meenutab Mart. Negatiivsed otsused tulid koguni kahelt pangalt. Kolmandasse Mart ei läinudki.

Kuna panka hõlptulu, ehk see osa, mis makse väldib, ei huvita, oli Mardi arvestatav tulubaas alla kolme tuhande euro. Takistuseks polnud tegelikult seegi. Peamine on Mardi vanus. Viiekümnendates mees ei leia naljalt töödki, nagu Mart mõne endise töökaaslase näite varal hästi teab. Kuidas saab siis selline laenu tagasi maksta?

Valguskiir paistab sealt, kust ei ootaks. Vanematekodu, kolmetoalist 20. aastate lõpu härrastekorterit avara ovaalse söögisaaliga müüb isik, kes usub viiekümneaastase mehe maksevõimesse. Tingimusel, et poole rahast ehk 80 000 eurot paneb Mart notari deposiiti.

Tehing peaks toimuma septembris.

Maakler pangata järelmaksu ei poolda

Kliente on igasuguseid ja tehinguid tuleb ka ette, aga üldiselt Tallinna piirkonnas on selline pangata järelmaksu tehing üpris tavatu, ütleb maaklerina 15 aastat omaenda firmas töötav naine. „Mina selliseid tehinguid pole võtnud ja ei himusta ka. Teeb kogu protsessi keerukaks. Aga olen kuulnud, ja isegi korterite vahetust tuleb veel tänapäeval ette.“

„Kui raha pole, siis ära osta,“ võtab ta kokku oma moto. Sellist tehingut, kus panka taga pole, teevad omavahel peamiselt inimesed, kes jätavad ka maakleri välja ja üsna keeruline olekski sellistel tingimustel müüjat leida.

Pank: laenust keeldumist põhjustab inflatsioon

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase ütlust mööda on erakordselt suur inflatsioon üks peamine põhjus, miks pank annab varasemast vähem laenu või vastab taotlusele hoopiski eitavalt.

„Inflatsioon on inimeste elamiskulusid nii palju mõjutanud, et kui varem võis mingi kindla sissetulekuga inimene saada laenu umbes 100 000 eurot, siis praeguseks on see langenud 85 000 peale,“ toob Rebane näite. „Kuna kinnisvarahinnad on jätkuvalt väga kõrged, ei õnnestu paljudel selle 85 000 euro eest endale sobivat kinnisvara leida,“ nentis ta.

Paljudel juhtudel jääb laenutaotlus rahuldamata ka sel põhjusel, et ilmnevad raskused tagatisega. „Sageli juhtub, et tagatis pole tegelikult elukondlik kinnisvara või ei vasta see mõnel muul moel tingimustele,“ ütles Rebane.

Ehkki inimesed muretsevad laenutaotluse esitamisel sageli just pangakonto kuue kuu väljavõtte pärast, on fakt, et paljud inimesed elavad palgapäevast palgapäevani. Olulised on Rebase hinnangul pigem eluharjumused, ehk see, kui palju ja kuidas klient kulutab.

Ta lisab, et panga vaates on tähtis inimeste vastutustundlik rahaga ümberkäimine. „Vastutustundliku laenamise eesmärk on vältida kliendipoolset ülelaenamist ning selle tagajärjel tekkivat üle jõu käivat võlakoormat ja võimalikke makseraskusi,“ selgitas Rebane.

Ilmselt on see põhjus, miks kasiino kliendikaardi omamine Olegile saatuslikuks sai.

Rebase ütlust mööda pole hiljutine töökohavahetus sageli keeldumise põhjuseks.

„Meid huvitab eelkõige katseaja läbimine. Kui tööandja on rakendanud neljakuulise katseaja, siis võiks laenutaotluse esitamise hetkeks see läbi olla. Samas võib tööandjalt paluda kinnitust, et inimene sellel ametikohal töötab ning millisel kuupäeval tema katseaeg lõpeb,“ näitlikustas ta.

Meie kassapidaja Aet oli läbinud katseaja oma kaheksa aasta jooksul mitmekordselt, ent sissetulekust siiski ei piisanud.

Kui pank laenust keeldus, arvab suur hulk inimesi, et see on lõplik otsus ning seda muuta ei saa. „Laenu võib uuesti taotleda kasvõi järgmisel päeval,“ kinnitas Tanel Rebane. Tema selgitusel võib laenutaotluse juures väga palju muutuda. „Näiteks võib sissetulek või laenu sissemakse olla suurenenud. Samuti juhtub sageli, et alguses proovib klient laenu taotleda üksi, aga kui see ei õnnestu, teeb seda kahekesi,“ tõi mees näiteid.

Meie loo raamatupidaja Marge nii tegigi. Kuigi pank ei pruukinud olla Luminor, võib järeldada, et põhjus oli muus.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.