Läänemere olukord on kehvake, aga lootust paranemisele on (0)
Article title
Läänemerel liigub päevas keskmiselt 2000 laeva, mis teeb sellest väga tiheda liiklusega reostatud paiga. Foto Helcom

Läänemere reostusega on lood paljuski üsna tõsised, kuid samas on olukord stabiliseerumas ja tulevikus ka ilmselt paranemas, leidsid eksperdid hiljutisel rahvusvahelisel konverentsil.

Mereleksikoni (1996) põhjal reostavad merevett tehis-, samuti looduslikud ained, kui nende kogus ületab teatud ajal ja kohas tavaliseks peetava taseme. Kitsamas mõttes on merereostus ainete sattumine merre inimtegevuse tagajärjel, kui sellega kaasneb või võib kaasneda kahjulikke mõjutusi inimese tervisele, mere elukeskkonnale ning muudele merega seostuvatele inimtegevuse valdkondadele, näiteks kalandus, ranna- ja merepuhkus.

Kõige intensiivsemas kasutuses meri

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) andmeil liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva, umbes 200 neist on naftatankerid, mis teeb meie mere väga tiheda liiklusega paigaks. Uuringute andmeil on ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosus Eesti territoriaalvetes äärmiselt suur – kolm kuni viis juhtumit kümne aasta jooksul.

Sellest ja paljust muust räägiti 21. oktoobril toimunud rahvusvahelisel konverentsil Baltic Sea Transparency Conference 2022.

Konverentsi avanud keskkonnateabe ühenduse juhi Indrek Vainu sõnul on üldteada, et Läänemeri on üks enim reostatud meresid maailmas ja samas üks noorimaid. Ta jutustas loo, kuidas ta kasvas üles vanas rannakülas, kus vanasti olid võrgud kala täis, kuid ajapikku jäi seda üha vähemaks ja nüüd pole seda enam üldse.

Vanasti olid võrgud kala täis, kuid ajapikku jäi seda üha vähemaks ja nüüd pole seda enam üldse.

Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik, hüdrobioloog Katariina Viik arvas, et Läänemeri on kõige intensiivsemas kasutuses meri, kuid ta pole leidnud andmeid, et see oleks kõige reostatum. Viigi sõnul on ta optimistlik, sest Euroopa rohekokkuleppe jätkusuutliku sinise majanduse plaani järgi töötatakse Läänemere olukorra parandamise nimel. „Paberil on kõik hea, aga kas keegi midagi ka teeb?“ küsis ta retoorilise küsimuse ja vastas ise: töös on tegevuskava, milles on seatud ka konkreetsed eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks.

Läänemere seisund näitab Viigi sõnul mitme reostusallika tagasitõmbumise tõttu paranemismärke.

Asjad liiguvad paremuse suunas

Hüdrogeoloogia insener Arvo Veskimets rääkis, et märkas ühel hetkel, et looduskaitsealadel toimus toksiliste ainete ümberlaadimine ühelt laevalt teisele ja keegi seda Eesti võimude poolt ei jälgi – samas kui teistes riikides on see lubatud ainult erandkorras.

„Selgus, et uue määruse järgi pidi käitlemiseks loa andma ainult piirivalve, kes ei saanud sellest isegi keelduda, samas kui keskkonnaamet sai sellest ainult teadlikuks,“ selgitas Veskimets.

Kui asi suure kella külge läks, siis peatati see tegevus tänavu veebruaris. Augustist alates muudeti määrust oluliselt rangemaks, millega Veskimetsa hinnangul hoiti ära suuremat sorti keskkonnakatastroof. „Iga tanker on keemiakombinaat, kus kümne tonni nafta vettelaskmine on protsess, mida ei pruugita isegi märgata,“ selgitas ekspert.

Olukorda jälgib kõige tõsisemalt Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon Helcom. Viimane põhjalik analüüs on aastast 2018.

Kokkuvõttes öeldakse seal, et a) toitainete lisandumine maalt merre on selgelt vähenenud, kuid selle mõjud pole veel kõikjal ilmnenud b) saastatuse tase on kõikjal Läänemeres kõrgenenud, kuid näha on mõned parenemise trendid c) olukord bioloogilise mitmekesisusega ei ole rahuldav ja pingutused selle parandamiseks on võtmetähtsusega.

Kommentaar: kaladest leiab DDT jääke veel pikka aega
Kristi Kallip, põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist

Seirame igal aastal Eestis toiduks turustatavatest (nii Eesti päritolu kui mitte-Eesti päritolu) kaladest erinevate saasteainete sisaldust.

Kahjuks Läänemere kohta andmeid eraldi välja tuua ei saa, sest uuritakse Eestis müüdavaid kalu tervikuna.

Kohalikust kalast on labor tuvastanud korduvalt väikeseid DDTe jääke. DDT on pestitsiid, mida ei ole juba aastakümneid lubatud kasutada, kuid kuna tegemist on väga raskesti keskkonnas laguneva ainega, ning seda kasutati eelmise sajandi keskpaigas põllumajanduses väga laialdaselt, siis leiame selle jääke üsna tõenäoliselt kaladest veel pikka aega.

Lisaks oleme tuvastanud aastate jooksul Eestis müüdavatest kaladest ja koorikloomadest (mitte-Eesti päritolu) üksikuid raskemetallide piirnormide ületusi.

Kommentaar: näha on paranemise märke, aga muutused võtavad aega
Anastasiia Kovtun-Kante, keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist

Ökoloogilise ja keemilise seisundi näitajate järgi võib tekkida mulje, et merevee koondseisund rannikuveekogumite lõikes on ajaga muutunud halvemaks, aga see on peamiselt seetõttu, et aastatega meil lisandusid andmed ja teadmised. Vaadates ökoloogilist seisundit laiemalt, saab aru, et olukord on pigem stabiilne. Tuleb meeles pidada, et seisundit hinnatakse halvima järgi, seega detailide arusaamiseks tasub alati vaadata ka selle koostisosadele ehk kuidas aja jooksul erinevate kvaliteedielementide näitajad muutuvad. Viimased tulemused näitavad, et tasapisi ilmub parenemismärke. Probleemiks on endiselt eutrofeerumine ehk liigne toitainete sisaldus ja saasteained. Samal ajal ei leia hetkel ei leia veel peegeldust hiljuti lisandunud keskkonnaprobleemid nagu võõrliigid, ravimijäägid, kliima ja prügistatuse mõju.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.