Lääne-Harju vald algatas metanoolitehase eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (0)
Article title
Hääletus 23. juulil Lääne-Harju vallavolikogus. Paremal seisab abivallavanem Erki Ruben, vasakul laua ääres sügab lõuga vallavanem Jaanus Saat

23. juuli õhtupoolikul kell viis kogunes Lääne-Harju vallavolikogu Paldiskis järjekordseks istungiks. Päevakorra esimene punkt käsitles metanoolitehast, mille projekti veab 72-aastane Toivo Asmer – ettevõtja ja endine regionaalminister, kes on omale nime teinud ka rallisõitjana.

Volikogu esimees Külli Tammur tõdes algatuseks, et volikogu 21 liikmest on kohal 15: lisaks talle endale Eduard Hmeljov, Kaupo Kallas, Vladimir Kamoza, Kadri Kurm, Tanel Lambing, Nikolai Pitšugov, Jelena Razdorskaja, Peeter Schneider, Toomas Siimanson, Aleksei Šatov, Eldur Toonverk, Simo Veskioja, Mati Vetevool ja Viktoria Visbek.

Puudujatena läksid kirja Jaan Alver, Eda Arusoo, Olga Kugal, Kalev Laast, Indrek Migur ja Elena Villmann.

Larkwateri huvi

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest seoses kavandatava metanoolitehasega rääkis esmalt abivallavanem Erki Ruben.

“Vallavalitsusse laekus taotlus metanoolitehase rajamisega alustamiseks Paldiski linnas või meie Lääne-Harju vallas. Taotlust läbi töötades selgus, et tegemist on sellise objektiga, mille kavandamisel ei piisa kehtivast detailplaneeringust, vaid tegemist on olulist ruumi nõudva ehitisega. Selle kavandamine käib läbi kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu,” selgitas Ruben.

“On toimunud läbirääkimised huvitatud isikuga, kelleks on Larkwater Group, seoses planeeringu finantseerimisega. Finantseerimise leping on huvitatud isiku poolt allkirjastatud. Kogu planeeringuga seotud finantspoole rahastamise eest kannab hoolt huvitatud isik. Vallale ei kaasne finantsilisi kohustusi. Mitte ainult planeeringu koostamise, vaid ka keskkonnamõjude tehnilise hindamise eest tasub Larkwater,” täpsustas Ruben.

“Nagu eriplaneeringu objektide puhul on, siis konkreetse tasu kohta valla piires arvestust hetkel ei ole. Asukoha valiku osa on eriplaneeringu esimene etapp. Tulebki välja selgitada, kus valla piires see sobivaim asukoht oleks. Kui asukoht on paigas, siis saab juba konkreetse lahenduse,” arvas Ruben.

Kiire hääletamine

Seepeale lisas Külli Tammur, et vallavalitsuse poolt tuli väljasaadetud eelnõule juba ka üks kirjalik muudatus. “Me räägime planeeringualast, mis katab kogu valla territooriumit.” See teeb planeeringuala suuruseks 644 ruutkilomeetrit.

Vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Nikolai Pitšugov teatas, et on eelnõuga kursis ja ei leidnud ühtegi põhjust sellega mitte nõustuda.

Tammuri sõnul arutati eelnõud kolme-nelja nädala eest ka volikogu töökoosolekul, kus osalesid need, kes huvi tundsid. Seal tehti osavõtjatele põhjalik ettekanne metanoolitehase rajamise erinevatest etappidest.

Järgneva hääletamise käigus selgus, et eelnõu poolt koos kirjaliku muudatusega olid kõik 15 kohalolevat vallavolinikku.

Kui hääletamine oli juba möödas, jõudsid vallavolikogu koosolekule Elena Villmann ja Jaan Alver, kellest viimane on varasemalt ka Keila vallavanema ametit pidanud.

Vallavolinik skeptiline

“See oli kogemata, see ei olnud teadlik ega tahtlik,” ütles Alver oma hilinemise kohta Harju Elule.

Ajalehe küsimusele, mida ta metanoolitehase kohta ikkagi arvab, tõmbas ta paralleeli Tartusse kavandatava tselluloositehasega. “Kõigepealt tuleb uurida ja seisukohti kujundada. Kui plussid ja miinused koos on, siis tuleb otsustada.”

“Miljardiline investeering Eestisse on ju põnev ja sellega tuleb selgelt tegeleda,” ütles ta.

Väite osas, et metanoolitehas valmib viie aasta pärast, jäi Alver skeptiliseks. “Seda ma kindlasti ei usu. Eriplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju hindamise protsess võtab nii palju aega. Kõik kooskõlastused erinevate ministeeriumitega, rahvaga. Viie aasta pärast tekib võib-olla alge üldse hakata midagi tegema,” arvas ta.

”Lõunasadama laoplatsi planeeriti kümme aastat,” meenutas Alver.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.