Kuusalus peeti toetatud elamise maja sarikapidu (0)
Article title
Vallavanem Urmas Kirtsi ja Taimar Teenuste objektijuht Margus Raudsepp toetatud elamise maja ees Kuusalu alevikus. FOTO: Andres Tohver

Kuusalu alevikku ehitatakse püühiliste erivajadustega inimeste jaoks toetatud elamise maja. Praeguseks on seinad püsti ja katus peal, vaja on veel sise- ja välisviimistlustöid, samuti tuleb paigaldada uksed ja aknad.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi sõnul hakati juba viie aasta eest mõtlema selle peale, et valla psüühiliste erivajadustega inimestel on vaja väärikat kohta, kus elada. 430-ruutmeetrise hoone ehitustöödega alustati eelmise aasta augustis.

“Täna, 2020. aasta 22. jaanuaril me võime tõdeda, et see maja on kerkinud, seinad on püsti, põrandad all. Lepingujärgselt on meile töövõtja lubanud, et käesoleva aasta juulikuus on see maja valmis,” rääkis Kirtsi.

Euroopa rahadega

Kuusalu toetatud elamise maja läheb maksma 668 200 eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 392 000, Kuusalu valla omafinantseering 276 000 eurot.

“Esimene konkurss ehitaja leidmiseks kuulutati nurjunuks ja ka esimene projekt, mis tehti, läks ümbertegemisele,” tunnistas Kirtsi tagasilööke. Projekti ümbertegemise käigus loobuti näiteks kogukonna tegevuseks mõeldud ruumidest, samuti korterist perevägivalla ohvritele.

Projekti lõpliku versiooni kohaselt tuleb majja psüühiliste erivajadustega inimestele kaheksa ühetoalist ja kaks kahetoalist korterit. Igas korteris on köök ja WC koos duširuumiga. Lisaks on majas ühisruumid. Maja ehitab valmis OÜ Taimar Teenused.

“Kui üks hoone on saanud sarikad peale, siis tuleb korraldada sarikapidu, sest muidu see pärg, mida ehitajad targu sinna katusele sätivad,võib jääda sinna jaanipäevani,” viskas Kirtsi nalja.

Sarikapärjale läks vallavanem tellinguid mööda järele koos Taimar Teenused objektijuhi Margus Raudsepaga. “Andke mulle kirvest,” hüüdis Kirtsi. Pärg võeti maha siiski käsisaega. Järgnevalt söödi suppi ja kõlistati viinapitse.

Vald valib üürilised

Oma panuse on andnud nii eesti, vene kui ukraina ehitajad. “Tööjõupuudus,” põhjendas Raudsepp ukrainlaste rakendamist Harju Elule. Töid soosiva tegurina tõi ta välja erakordselt sooja talve.

Maja ühetoalised korterid on ca 35 ruutmeetrit, kahetoalised ca 50 ruutmeetrit suured. Praeguse hetke seisuga on puudu veel välisviimistlus, siseviimistlus, aknad ja uksed. Torud ja elektrijuhtmed on osaliselt juba paigas.

“Ehitusmaterjalina kasutame õõnesbetoonblokki, mis on täis valatud. Maja välisküljel on lisasoojustus, puitsõrestik klaasvillaga, siis õhkvahe ja voodrilaud, et valmiks kaasaegne ja soojapidav maja,” täpsustas Raudsepp.

Raudsepp on Kuusalu vallas varasemalt osalenud Kolgaküla rahvamaja ja Kiiu lasteaia ehitamisel, samuti Kolga lasteaia, Pärispea seltsimaja ja ühe Kiiu kortermaja renoveerimisel.

MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige Kaie Ustav majaga tutvumas. FOTO: Andres Tohver 

Erihoolekandeteenust pakub vallas MTÜ Kuusalu Hoolela. Selle juhatuse liikme Kaie Ustavi sõnul on toetatud elamise maja mõeldud 12 psüühilise erivajadusega inimesele. “Praeguseks on laekunud juba 11 majas elamise taotlust. Vald teeb lõpliku otsuse, kes saavad elamispinna,” ütles Ustav

Üüri suurust toetatud elamise majas ei ole veel kinnitatud. Ustav loodab, et see jääb 3-4 euro kanti ruutmeetri kohta, millele lisanduvad kommunaalkulud. Raha selleks saab inimene kas läbi töövõimetoetuse või palgatöö. “Enamus nendest inimestest, kes meile praegu teada on, käivad tööl,” rääkis Ustav.

Sugugi mitte kõigist Kuusalu valla erivajadustega inimestest ei saa toetatud elamise maja asukaid. “Suure osa sotsiaalpindade vajadusest peaks ära lahendama täiesti tavaliste korterite baasil, mida vald üürib, ostab, rendib edasi. See peaks olema pigem see tulevikunägemus,” arvas Kirtsi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.