Kuuma aja toitumisel on omad reeglid (0)

Kuumade suveilmadega on hea teada, kuidas toituda, et kehal oleks rohkem jõudu vastu pidada.

Kui söögiisu muutub, on tegu ilmselt keha reaktsiooniga pidevale kuumusele. Näiteks kuuma kliimaga maades süüakse lõunaks enamasti puu- ja köögivilju, suuremat sorti toidukord jääb õhtuks.

Kohalike toitumisteadlaste arvates võiks ka meie sama põhimõtet järgida: päeval tuleb süüa salateid ja teisi rohke vedelikusisaldusega roogi. Tervele inimesele ei ole aeg-ajalt natuke väiksemate koguste söömine ohtlik ning tasub meeles pidada, et kogu läänemaailmas on probleemiks pigem ülesöömine.

Kõiki toitaineid ei pea inimene saama iga päev, ent väga paljusid siiski võiks pidevalt manustada.

Mitte janu, vaid söögiisu

Paljudel väljendub kuumatunne aga söögiisus, nad tunnevad janu asemel nälga ning see võib viia selleni, et süüakse kogu aeg – üks kord päevas hommikust õhtuni.

Üleliigsest söömisest saab hoiduda piisavalt vedelikku tarbides. Kindlasti on tähtis teada, et keskpäeval peaks vältima otsest päikesepaistet ning kuuma keskkonda. Kes töötab kuumades oludes, peaks jooma mitu liitrit vett päevas. Inimene, kes viibib osa päevast jahutatud ruumides, peaks jooma päevas 1,5–2,5 liitrit vedelikku.

Tavaliselt saab 20–30% vedelikust kätte toidust, kui inimene sööb aga vähem, peaks jooma senisest rohkem ning tarbima ka vedelikurikkaid toite. Oma vedelikuvajadust saab igaüks kontrollida, astudes pärast hommikust tualetis käimist kaalule. Kui kehakaal on tavalisest madalam, võib tegu olla vedelikuvajadusega.

Kuuma ilmaga on parimad joogid tavaline või mineraalvesi. Lisaks tasub katsetada ka mahla ja piimaga. Väidetavalt ei ole uuritud, kas moodsad taimsed piimad annavad sama efekti kui vana kooli lehmapiim. Mahla ei soovitata tavaliselt iga päev väga palju juua, sest need sisaldavad kaloreid, kuid kui suurem söömine jääb kuuma tõttu vahele, sobivad ka mahlad hästi joogiks.

Toitumisnõustaja Teele Teder rõhutab, et keha vajab normaalolekus iga kilogrammi kohta 30 ml vett (pingutuse ja higistamise korral rohkem). “Kui kaalud 57 kilogrammi, vajab sinu keha iga päev 1,7 liitrit vett. Ja ka see ei tähenda, et peaksid hakkama seda kõike endale sisse kaanima. Vett on igas toidus, kõige kuivemas rosinaski leidub vett 16%,” räägib Teder.

Mida rohkem sööd vedelikke sisaldavaid toite, seda vähem tuleb vett sisse juua. “Higistades (näiteks palavate ilmadega) suureneb see kogus kuni 40 milliliitrini. Palavate ilmade puhul võib juhtuda ka see, et higistame liialt välja meile olulisi mineraalaineid. Siis võiks osa vedelikust olla näiteks mineraalvesi,” ütleb nõustaja.

Kohviga võiks tema sõnul palava ilmaga pigem piiri pidada, sest kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus ning siis tuleb vett jälle rohkem juua.

“Vesi on oluline vere koostisosa ja iga meie rakk kümbleb selles. Veega viiakse jääkained kehast välja ning see aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naharakkudel higistades keha jahutada. Kui meil on millestki puudus, siis see annab tunda. Sama lugu on üleküllusega. Liigne veetarbimine võib viia näiteks maksakahjustusteni. Inimorganismil on kõige lihtsamaks indikaatoriks uriin: kui see on ka päeva jooksul tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett,” rõhutab nõustaja.

Neid toite tasub süüa

Paljud higistavad kuuma ilmaga märgatavalt palju ning üldlevinud arvamus on, et higistades peab hoolitsema selle eest, et keha saaks piisavalt soola. Toitumisteadlaste arvates ei maksa soola söömist kindlasti teadlikult suurendada.

Inimesed, kes harrastavad intensiivset füüsilist tegevust, võivad kuumalaine ajal vajada rohkem süsivesikuid kui tavaliselt, sest kuuma ilmaga ja suure koormusega kasutab keha tavalisest suurema osa energiast süsivesikutest. Kuumalaine ajal tasub süüa suppe, pajaroogi, hautisi, selle asemel et vitsutada raskepoolset liharooga. Ainevahetus toodab soojust, nii ei ole rammusa toidu söömine alati parim lahendus.

Kindlasti tasub toidulaual hoida puuvilju, marju, köögivilju, mahlu, smuutisid, kuid igal juhul tuleb korralikul söögiajal süüa ka pisut tugevamaid toite.

Toitude veesisaldus

• Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%) vett,
• mahlades ja piimas 89%,
• puuviljades 86%,
• kartulites 79%,
• lihas 68%,
• leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%.

Greete Tragon, pereõde: vedelikupuuduse eest tuleb end kaitsta

Tuleb nõustuda, et kuumade ilmade puhul on kõige olulisem kaitsta end vedelikupuuduse tekkimise eest. Inimene kaotab päeva jooksul keskmiselt 2–2,5 liitrit vedelikku higistamise, hingamise ja jääkainete väljutamisega. Vedelikutarbimist peaks suurendama kuumade ilmade korral, samuti füüsilise aktiivsuse kasvades või kui ollakse merepinnast kõrgemal (üle 2500 m), erilist tähelepanu vajavad ka beebiootel ja imetavad naised. Kui palava ilmaga tekib uimasuse tunne, pearinglused, suukuivus, siis tuleb otsida varjulisemat kohta ning juua vett.

Seega on oluline hoida endaga kaasas pudel puhast või mineraalvett. Kui me tunneme janu, on kehas vedelikupuudus juba tekkinud. Janukustutajateks ei sobi alkohol, kofeiini sisaldavad joogid ega magusad limonaadid, need on samuti diureetilise toimega.

Kuuma ilmaga söögiisu enamasti siiski väheneb, ent keha ei tohi jätta toitainepuudusesse. Nagu artiklis juba mainitud, on parimad rohkelt vett sisaldavad ja vitamiinirikkad toiduained köögiviljad (eriti brokoli, seller, lehtsalat, kurk, tomat), puuviljad (nt apelsin, melon, õun) ja marjad (nt maasikad, mustikad, vaarikad, jõhvikad), millest on väga hea teha salateid, külma suppi ja smuutisid. Need toiduained sisaldavad lisaks veele ja vitamiinidele veel kiudaineid, mis toetavad seedimist, ja süsivesikuid, mis on lihtsamini ja kiiremini seeditavad kui rasva- ja valgurikkad toidud.

Vältida võiks liiga soolaseid ja rammusaid toite, samuti suuri toiduportsjoneid, kuna keha vajab raskemate toitude seedimiseks rohkem energiat ning ainevahetuse käigus tekib soojus. Kuumas keskkonnas püüab keha niigi end jahutada ning lisasoojuse tekitamine koormab keha. Pigem on soovitav iga natukese aja tagant kergelt näksida kui süüa korraga suures koguses.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.