Jõulude eel püstitavad omavalitsused üle Harjumaa esinduslikke kuuski oma linnade ja alevike keskväljakutele. Milline on kalleim, milline kõrgeim? Harju Elu uuris asja.
Jõulude eel kerkib huultele küsimus: millise Harjumaa omavalitsuse jõulukuusk on kõrgeim, millisel kalleim?
Traditsiooniliselt on eelis linnadel, kus elanikud ootavad, loodavad ja ka saavad pika sihvaka puu keskväljakule. Kuid ka alevikud ei maga, liiatigi veel seal, kus elanikke palju ja rahakott kopsakas.
Alates 12 697 eurost
Kõige innovatiivsema jõulupuu avas 1. detsembril Viimsi vald. Kanistritest kokku monteeritud 11-meetrise “kuuse” maksumus on 12 697 eurot, kuid et autoriks on rahvusvahelistki tunnustust pälvinud Teet Suur, võib öelda, et iga sent on läinud täie ette.
Viimsi jõulupuu Haabneemes. FOTO: Andres Tohver “Maardu jõulukuusk on traditsiooniliselt paigaldatud Kellamäe parki ning selle toomise, paigaldamise ja demonteerimise kulud on 3594 eurot. Peakuusk on 15,5 meetrit pikk, kaalub 3,2 tonni ning selle tõi kohale Maardu Linnavarahooldus OÜ Jõelähtme vallas asuvast talust. Kuusk paigaldati 22. novembril ja demonteeritakse 12. jaanuaril. Peakuuse ehtis ilutulede ja iluehetega Adam BD AS,” selgitab linna avalike suhete juht Jelena Katsuba.
Maardu kuusk. FOTO: Jelena Katsuba
Loksa jõulukuusk asub linnaplatsil Tallinna tn 32. See leiti sedapuhku linnast endast. 12-meetrine puu läks maksma 800 eurot. “Loksa kuusk ehiti esimeseks advendiks. See on linnaplatsil 13. jaanuarini. Jõulupuud ehivad erinevad värvilised lambid,” täpsustab abilinnapea Andres Kaskla.
Loksa linna jõulupuu. FOTO: Hilleri Treisalt. Anija vallas Kehra linnas on peamiseks jõulupuuks vallamamaja kõrval kasvav 20-meetrine puu, mida kaunistavad valged elektrilised tuled.
Kuusk Anija vallamaja kõrval Kehra linnas. FOTO: Tõnu Kirves Lisaks on Kehra linna avalikesse kohtadesse toodud kolm väiksemat puud. “Kuuskede kogumaksumus koos paigalduse ja hilisema mahavõtmisega on 1040 eurot,” selgitab Anija valla majandusspetsialist Tõnu Kirves.
Keskuse tänava äärne kuusk Kehras. FOTO: Tõnu Kirves Ühendvaldades palju puid
“Paldiskis on sellel aastal pühade ajaks üles seatud n-ö pop-up kuuseplats teistsuguse jõulupuuga ning kohapeal valminud pinkidega. Ajutist kuuseplatsi ehib raagus lehtpuu kujuga puu, mille raam on alumiiniumist ning mida katab valgusdekoratsioon,” selgitab avalike suhete juht Egle Kaur. Pop-up kuuse rentimine läheb vallale koos valguskettide ostmisega maksma 3400 eurot.
Paldiski kuusk: FOTO: Egle Kaur
Lääne-Harju vallas on lisaks Paldiskile kolm avalikku kuuske Vasalemma piirkonnas – Rummus, Ämaris, Vasalemmas –, mis on kõik üle kümne meetri kõrged. “Mida neist pidada keskseks, ei oskagi öelda,” laiutab piirkonnajuht Mart Mets käsi.
“Padise piirkonnas keskset jõulukuuske ei ole. Endises vallamajas, mis nüüd Padise rahvamaja nime kannab, on suurem kuusk, millel pikkust üle kuue meetri. Kuuse tellis Lääne-Harju vallavalitsus. Puu ehtimisega tegeleb rahvamaja. Kuusk on püsti ja ehitud alates jõululaadast kuni uue aastani,” teab piirkonnajuht Leemet Vaikmaa.
Ehitud puu Padisel. FOTO: Madis Vaikmaa Lääne-Harju valla Keila piirkonnas oli varasemalt kombeks valguskettidega ehtida ühte Paldiski maantee ääres Niitvälja teeristis kasvavat kuuske. “Paraku on need ehted puu otsas oma töö lõpetanud. See aasta süttisid vaid vähesed tuled,” tunnistab Madis Vaikmaa. Valguskette välja ei vahetatud, sest see oleks maksma läinud 10 000 eurot.
Saue ühendvallas Laagri alevis on jõulutuledega ehitud kasvav puu. “Tuled on paigaldatud püsivalt, neid ei võeta puult igal aastal maha,” selgitab kommunikatsioonijuht Sirje Piirsoo. Ka Riisipere alevikus ehitakse kasvavat kuuske.
Laagri Kuusk. FOTO: Kristiina Hunt Saue linnas seevastu toodi jõulupuu hankega Lääne-Nigula vallast Kuke külast, mis maksis koos paigalduse ja transpordiga 1770 eurot.
Saue linna jõulukuusk. FOTO: Marju Norvik Haibas püsti pandud kuusk saadi palju odavamalt – Kernu külast toodud puu läks koos paigalduse ja transpordikuluga maksma vaid paarsada eurot.
Haiba kuusk: FOTO: Eva Puusta Säästlik ellusuhtumine
“Keila linnal on aastaid olnud Keskväljakul kuusepargis sinna istutatud puu, mis ehitakse traditsiooniliselt esimeseks advendiks. Pikkust ei oska öelda, pole mõõdetud,” teatab linna pressiesindaja Valdur Vacht.
Keila kuusk. FOTO: Raivo Tiikmaa Sarnaselt Keila linnale kasutab Saku vald juba olemasolevat 16-meetrist puud, mis on ehitud 1. advendist kolmekuningapäevani. “Viimastel aastatel on keskne puu kaunistatud endise Saku Valla Maja, praeguse gümnaasiumihoone esise väljaku äärde,” selgitab vallavanem Marti Rehemaa. Tuledeks on väikesed ja suured LED-tuled, mis pani puule Johannes Luhaäär.
Kuusalu vallas ehiti varasemalt kiriku ees kasvavat kuuske. “Aga see on liiga kõrgeks kasvanud ning puu tervis pole ka kõige parem, seega tuli kogudusel ja vallal leida uus kuusk,” selgitab valla kommunikatsioonijuht Ere Uibo. Selline 20-meetrine puu leiti kiriku ja pastoraadi vahelt.
Kuusalu jõulukuusk. FOTO: Maris Rom Fletcher Et Kuusalu valla alevikest on märkimisväärne ka Kolga, ehitakse sealgi looduslikult kasvavat kuuske, mis on küll pastoraadi puust pisut madalam, 16-meetrine. Mõlemad puud säravad tuledes 1. advendist jõuluaja lõpuni.
Kolga kuusk. FOTO: MTÜ Kolga Arendus “Kiili vallal on igal aastal keskne jõulukuusk. See kasvab keskväljaku ääres ja on tegelikult hoopis ebatsuuga,” muheleb vallavanem Aimur Liiva. Puu ehtisid esimesel advendil arborist Tiit Keskküla ja valla heakorra spetsialist Heli Kalvet. Paigaldati 31 suurt LED-kera, mis jäävad puule märtsi alguseni.
Ebatsuuga Kiili alevis keskväljaku ääres. FOTO: Aimur Liiva Jõelähtme vallas kaunistati viis kuuske Loo alevikus, üks Kostiveres ja üks Neemes. Looduslikud puud on ehitud esimesest advendist kolmekuningapäevani.
Neeme küla jõulupuu. FOTO: Signe Valdmann Kose valla keskne jõulukuusk asub Kose keskväljakul. Ca neljameetrine kuusk sai spetsiaalselt istutatud lastekaitsepäeval, 1. juunil 2017,“ räägib valla kultuurinõunik Margit Eerik. Küünlad kuusel põlevad 1. advendist vähemalt veebruarikuuni.
Jõulupuu Kose keskväljakul. FOTO: Margit Eerik “Nagu varasematel aastatel, siis Rae vallas keskset kuusepuud ei ole, aga oleme jõudumööda kaunistanud asulate keskustes seal juba looduslikult kasvavaid puid ja tegime seda ka tänavu,” selgitab kommunikatsioonijuht Kertu Laadoga.
Ehitud kuused Rae vallas Jüri keskväljaku ääres. FOTO: Kertu Laadoga Raasiku vallas Arukülas ehitakse ühte kasvavat kuuske elektrilampidega. “Puu on ehitud esimesest advendist kolmekuningapäevani,” selgitab vallavanem Andre Sepp.
Aruküla jõulupuu. FOTO: Garina Toomingas “Harku vallas keskset jõulukuuske ei ole. Küll aga tähistasime koos vallarahvaga teist aastat järjest jõuluaja saabumist. Selle puhul toimus detsembrikuu esimesel pühapäeval Rannamõisa tavandimajas Helin advendiküünla süütamine ning jõulurahu väljakuulutamine,” selgitab valla kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.
