31. oktoobril anti Viimsi Rannarahva Muuseumis välja Aasta Merendusteo, Aasta Mereharija, Aasta Merekultuuriteo ja Aasta Hea Mere Hoidja auhinnad. Peaauhinna ehk Aasta Merendusteo pälvis Külli Haav, kes on purjetamise juurde toonud üle 200 erivajadusega inimese.
Andres Tohver: Miline oli teie enda esimene purjetamiskogemus?
Külli Haav: Minu esimene purjetamiskogemus pärineb keskkooli lõpust, 1990ndate algusest, kui üle 60-jalase puust kuunariga Rootsi rannikute ääres purjetasime. Edaspidigi purjetasin ajaloolistel laevadel, ka kuunar Irisel, kuni 2007. aastal avamere sportpurjetamise juurde jõudsin. Samal aastal võitsin jaht Ladybirdil avamerepurjetamise Eesti meistri tiitli.
Kuidas hakkas idanema mõte kaasata purjetamisse erivajadusega inimesi?
Tegin erivajadustega naistele 2015. aastal fotolavastuse “Imelised naised”, mille pildid ka riigikogus ja Tallinna linnavalitsuses üleval olid. Kuna ise tegelesin purjetamisega, mõtlesin seda võimalust ka teistele pakkuda, vaatamata igasugustele eelarvamustele.
Noblessneri jahtklubi purjetamiskooli inimeste ja Eesti Paraolümpiakomitee (EPK) toonase tegevjuhi Margus Hernitsaga rääkides, kes oli nõus, et EPK paneb pilootprojektile finantsiliselt ka õla alla, olime kõik ühel meelel, et teeme ära.
Mida see projekt “Erilised purjetajad” endast täpsemalt kujutab?
See oli üks hallikavõitu juulikuu ilm aastal 2016, kui nii ratastoolikasutajad kui pimedad kahemehe võistluspaatidega Noblessneri akvatooriumil päris reipas tuules ringe tegid, meie oma kooli õpilased roolis. Lähme siit edasi, proovime trenne ja teeme mujal Eestis ka proovipäevi, kuna inimestele meeldis, leidsime üheskoos.
Treener Jaagule tuli pähe hullumeelne idee: meie olümpiasurfar Ingrid Puusta on varsti Riost tagasi, kõvas olümpiavormis ja prooviks ette võtta üle Läänemere surfamise. Selle ultramaratoni ajaks avasin heategevuslikud telefoniliinid ja kaasaelajad said parapurjetamise heaks annetada. Annetustest saadud rahaga hoidsid 2017. aasta suvel huvilised soote nii Pärnu jõel, Lennusadama all kui Kuressaare muulide vahel. Me olime kõik üllatunud ja rõõmsad, et nii palju ettevõtlikkust ja annet realiseeritud sai.
Eelmisel aastal külastas meie üritust ka proua president Kersti Kaljulaid. Sellel suvel näiteks purjetasime juba viies eri linnas: Pärnus, Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus ja Narvas. Erilised purjetajad annab võimaluse veepeale minna neile, kel see mingil põhjusel raskendatud, kes pole võib olla kunagi kehalise kasvatuse tunniski saanud osaleda ega karjamaal paljajalu joosta või paadis ahtrivee vulinat näha-kuulda.
Milliste erivajaduste puhul on purjetamine võimalik, milliste puhul mitte?
Meil on purjetanud palju neid, kelle kohta öeldakse, et see ei ole võimalik. Ka elektriratastooli kasutaja, kes ei räägi, vaid varbaga ekraanile oma juttu toksib, samuti kaelast allpoolt halvatud, pimedad, kurdid, tugikodude inimesed ja vägivalla all kannatanud pered.
Millised on projekti “Erilised purjetajad” senised tulemused?
Nüüdseks on projektiga purjetamist proovinud pea 200 inimest üle 300 korral vanusevahemikus 7–79, mehi ja naisi võrdselt.
Eriliste purjetajate projekti raames jõudsid Sotsiaalministeeriumi toel kevadel Eestisse üks RS Venture Connect ja kaks Hansa 303 klassi parapurjekat. Inimesed said vabas õhus ja võrdselt teistega päikest, tuult ja sõidurõõmu nautida ning elurõõmu juurde.
Sel suvel toimus Tallinn Race raames esimene Baltimaade parapurjetamise võistlus klassile Hansa 303.
On neid , kes suure naeratusega lahkuvad, neid kes saavad hea kontakti meid aidanud töötukassa vabatahtlikega ja leiavad töökoha ning neid, kes ikka ja jälle merele tagasi tahavad.
Samuti on hea koostöö olnud Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liiduga.
Kuidas on kavas projekti “Erilised purjetajad” edasi arendada?
Olen ise ka vähenenud töövõimega ja teen seda oma initsiatiivist ja olematutest ressurssidest. Igal aastal on ümmargune null eelarves ees. Eks arenemine oleneb nii osalejatest kui panustajatest ja loodan, et neid on ja tuleb juurde.
Purjetamist võib nautida ka ratastooliinimene. FOTO: Raul Mee
2019. aasta merendusauhinnad
Aasta Merendustegu – Külli Haava algatus “Erilised purjetajad” Eesti riigi ja mitmete organisatsioonide koostöös erivajadustega inimeste kaasamiseks, kelle puue ei võimaldanud varem merele pääseda.
Aasta Mereharija – Ahti-Aaslav Kaasik 21 aasta jooksul Noorte Merelaagri poistele ja tüdrukutele merepisiku edasiandmise ning noorte veemotosportlaste tulemusliku juhendamise eest.
Aasta Merekultuuritegu – ajakiri Meremees 30 aasta jooksul Eesti merendusele oluliste sündmuste ja lugude talletamise ning kultuuriloolise pärandi edasikandmise eest.
Hea Mere Hoidja – pälvisid ühisel MTÜ Thetis Ekspeditsioonid mootorpurjekas “Admiral Bellingshausen” mereretke organisaatorina ning SA Eesti Meremuuseum selle retke jooksul Euroopa sadamates läbiviidud kliimamuutuste ja keskkonnateemaliste ürituste sarja korraldajana.
