Kuidas valitakse Eesti riigipead aastal 2021? (0)
Article title
Kersti Kaljulaid valiti riigipea ametisse sügisel 2016 pärast nelja parlamendi- ja kahte valimiskogu vooru. FOTO: Allar Viivik
Jüri Raidla
Ellex Raidla Advokaadibüroo vanempartner

Kolm aastat tagasi ja veidi peale tekkis presidendi valimisega väike segadus/aps. Kui kaugel on muudatuste tegemine valimiskorras?

Õiguslikus tähenduses ei olnud kolm aastat tagasi mingit segadust ega apsu. Vabariigi president valiti lõppkokkuvõttes ära nii, nagu põhiseadus ja seadused on seda reguleerinud. Inimlikus ja ka poliitilises mõttes oli loomulikult tegemist segadusega. Kui valimiskogus jäi president valimata, tekkis sügav frustratsioon kõikjal ja kõiges. Siit ka moraal – poliitilistes protsessides on juriidiline korrektsus enesestmõistetav nõue, kuid see on ebapiisav. Lisanduma peab ka inimliku korrektsuse ja mõistuspärasuse mõõde, millest eelmiste valimiste ajal jäi ilmselgelt puudu.

Informatsioon selle kohta, kui kaugel ollakse riigikogus vabariigi presidendi valimise korra muutmisega, mul puudub. Asjakohaseid arutelusid ei ole vähemalt avalikult toimunud.

Kas aastal 2021 valitakse riigipea ikkagi vanamoodi?

Vaadates praeguseid poliitilisi reaalsusi, tuleb pigem eeldada, et 2021. aastal toimub vabariigi presidendi valimine samasuguse või siis ehk vaid kergelt korrastatud valimiskorra alusel nagu eelmiselgi korral. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et presidendi valimine esimeses etapis riigikogus või valimiskogus peaks ilmtingimata ebaõnnestuma selliselt, et riigikogu peaks valimisega ka teist korda tegelema.

Miks kardetakse ikkagi võimalust anda riigipea valimine rahva kätte?

Riigipea valimise andmist rahva kätte ei pea kartma. Samas ei ole see Eesti põhiseaduse sättest ja vaimust tulenevalt soovitatav. Vabariigi presidendi otsevalimiste korral oleks rahva poolt saadav mandaadi tugevus konfliktis presidendi põhiseaduslike ülesannete, kohustuste, volituste ja pädevusega. Presidendi otsevalimiste sisseviimine tingiks põhiseaduses sätestatud tasakaalumehhanismide ja pädevuskataloogide revideerimist, milleks puudub vajadus ja põhjendus. Vabariigi presidendi valimiste viimine otse ja ainult valimiskogu pädevusse ning hääleõiguslikele kodanikele presidendikandidaatide ülesseadmise õiguse andmine võiks olla sobilikuks kompromissiks valimiste praeguse korra ja otsevalimiste ettepanekute vahel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.