Saada vihje
Kriisikommunikatsioonivõrk või mokalaat? (0)
Article title
Maie Liblik ja Aide Tõnts Muraste koolimaja aatriumis kriisikommunikatsioonist rääkimas

26. augustil kogunes Muraste koolimajja paarkümmend huvilist, et võtta osa kriisikommunikatsioonivõrgustiku loomisest. Peamisteks sõnavõtjateks olid MTÜ Linnalabor esindaja Aide Tõnts ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu siseturvalisuse nõunik Maie Liblik.

Huvilistena panid oma nimed kirja Indrek Anepaio, Ivo Lukk, Avo Üprus, Raul Kütt, Helve Keel, Eneli Hinno, Ergo Eesmaa, Taniel Vain, Madis Idnurm, Erik Sandla, Aule Kikas, Maris Viisileht, Tiiu-Maie Leht, Val Rajasaar, Raul Leemets, Marje Verbo, Aare Rüütel ja Anne Nuude.

“Initsiatiiv tuli Harjumaa Omavalitsuste Liidult. See oli aprill või mai, kui Linnalaboriga ühendust võeti. Linnalabor võitis selle konkursi,” ütles Aide Tõnts maakonnalehele.

Ministeerium andis raha

Miks selline projekt algatati? “Algatati seetõttu, et siseministeerium eraldas omavalitsuste liitudele riigieelarvelised vahendid, et elanikkonna valmisolekut kriisiks suurendada,” selgitas Maie Liblik.

“Projekti väljund on see, et inimesed teaksid, kuidas käituda, kui nende vallas midagi toimub, kust leida juhendit kriisiolukorraks, kelle poole pöörduda, kes nende poole pöördub, kuidas nemad saaksid olla osalised ja aidata kaaskodanikke,” rääkis Tõnts.

Projekti raames peetakse Harjumaal ühtekokku 15 koosolekut – igas omavalitsuses üks. Juba on peetud Saue, Maardu, Keila, Rae, Loksa, Anija ja Harku koosolekud. Kõige enam – ligemale viiskümmend huvilist – tuli kohale Maardu linnas.

Koosolekuid korraldavasse tiimi kuuluvad Aide Tõnts, Peeter Vihma ja Barbi Pilvre, kellest kaks viimast on Tallinna ülikooli õppejõud.

Deklaratiivne paber

Kriisikommunikatsioonivõrgustiku loomise koosolek Muraste koolimajas algas 26. augustil Tõntsi ja Libliku kõnedega. Siis moodustati kaks töörühma ja anti kummalegi 20 minutit aega kriisiolukorra lahendust leidmiseks.

Kui ühe rühma lahendused luges ette Harku valla arendus- ja haldusosakonna juhataja Ergo Eesmaa, siis teise Harkujärve kiriku õpetaja Avo Üprus. Järgnev meenutas aga 9. klassi ühiskonnaõpetuse tundi.

Tõnts nimelt hakkas nõudma allkirju heade kavatsuste kokkuleppele. Oranži-valge paberikese tekst algas sõnadega: “Mõistes, et kriisiolukorras sõltub meie endi, meie lähedaste ja meie vara turvalisus kõigi teiste valmisolekust õigesti toimida, lepime kokku järgnevas:”

Tekst jätkus sõnadega: “Loome Harjumaa omavalitsuste ja kogukondade võrgustiku kriisiolukordadeks valmistumiseks. Kasutame loodud võrgustikku heaperemehelikult ja ainult ettenähtud eesmärgil. Edastame võrgustiku kaudu levitatud käitumisjuhist kõigile oma kogukonna või asutuse liikmetele.”

Üks nendest, kes end osavõtjaks ei registreerinud ja ka Tõntsi ja Libliku “Heade kavatsuste kokkuleppele” allkirja ei andnud, oli Margus Vetsa. Mees töötab Tallinna ülikoolis keskkonnakorralduse lektorina ja kuulub muuhulgas Vääna Vabatahtlikku Tuletõrje Ühingusse.

“Paber ei ole kunagi vajalik, teod on vajalikud,” rõhutas Vetsa.

Harju Elu küsimusele, kas Tõnts on ise reaalselt kriisi lahendama pidanud, näiteks voolikuga tulekahju kustutanud, tuli naiselt vastus: “Õnneks mitte. Sellist kriisi olnud ei ole.”

Tõntsi sõnul oli tema elu kõige suuremaks kriisiks see, kui majast elekter ära läks.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.