Majanduskriis on toonud kaasa hulgaliselt küsimusi: kui suureks kasvab tööpuudus, kas töötukassa reservidest piisab töötutele hüvitise maksmiseks; kas krooniline töökäte puudus põllumajanduses võiks leevenduda töötute arvel?
Harju Elu küsimustele vastab Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.Foto erakogu
Veebruaris, enne pandeemiat ja majanduskriisi lahvatumist oli Tallinnas ja Harjumaal töötuse tase 3,5%. Kui suureks on see kasvanud praeguseks ajaks, mai keskpaigaks?
Arvestades seda, et Tallinn koos Harjumaaga on eriolukorrast tingituna sattunud kõige suurema löögi alla – just siin paikneb enamik haavata saanud turismi-, majutus- teenindus- ja transpordiettevõtteid – siis ütleksin, et olukord on harju keskmine, siinne töötus on alla Eesti keskmist töötuse taset ehk täpsemalt 21 000 töötajat, ehk 6,8%, kogu Eestis on vastavad näitajad 49 900 ehk 7,7% (andmed on teisipäeva, 12. mai seisuga).
Mida prognoosite tulevikuks, kui suureks kasvab tööpuuduse süvenedes töötute arv?
Oskan ainult öelda sama, mida iga päev rõhutavad erinevates meediakanalites erinevate institutsioonide eksperdid: keeruline on midagi öelda. Selge on vaid üks: töötus ei ole lage saavutanud. Koondamised on praegu põhiliselt turismiga seotud valdkondades, juba on näha langustrende ka kinnisvaraarenduses, suurte kaubanduskeskuste avamisele vaatamata ka kaubanduses. Järelikult ootab oma järge tootmine, tööstus. Tõenäoliselt saabub tõele näkku vaatamise hetk sügisel.
Mida prognoosite sügiseks?
Raske on prognoosimisel millelegi toetuda. Varasemast puudub kogemus, et majanduskriis oleks põhjustatud pandeemiast. Samas: võttes aluseks kümne aasta taguse kriisi – mida meist enamik veel hästi mäletab –, siis saavutas töötus nii Eesti- kui ka Harjumaal oma lae pea kaks korda kõrgemal tasemel kui see meil hetkel on. Siis oli töötuid Harjumaal 36 000 ja kogu Eestis ligi 100 000. Igal juhul on töötukassa oma ressursse planeerides arvestanud, et nii see võib minna ka seekord.
Kui läheb aga veel hullemini kui kümme aastat tagasi, kui kauaks jätkub töötukassal vahendeid töötute ja ettevõtete toetamiseks?
Kõik sõltub sellest, mida valitsus järgmisena otsustab. Praeguste otsuste alusel saavad ettevõtted taotleda palgafondile lisa kahe kuu eest kolme kuu jooksul, selleks on riigi eelarvest ette nähtud 250 miljonit eurot. Ja nüüd peab valitsusest tulema otsus, kas jätkata samadel tingimustel või vaadata väljamaksete kord ümber. Töötukassa reserv oli 800 miljonit, millest praegu läheb ära 250 miljonit.
Põllumajandusministri soovitus peale välistööjõule piirangute seadmist oli, et sügisesele saagikoristusele võiks kaasata šefid, nagu nõukogude ajal käisid kolhoosides abiks õppurid, teadustöötajad ja teised. Kuidas kommenteerite?
Järgmistel kuudel hakkame kindlasti nägema seda, et osad inimesed suunduvad tööle põllumajandusse. Need on inimesed, kellel on see tõsine vajadus, mitte et see oleks nende unistuste elukutse. Muidu nad oleksid nad seda varem teinud.
Järsku nüüd, mil põllumehed on sunnitud loobuma välistööjõust, kodusel tööturul on aga töökäte üleküllus, täitubki siseminister Mart Helme soovunelm ja saame läbi võõrtööjõuta?
See mõni kuu majanduskriisi on liiga lühike ajaperiood, et hakata mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema. Ega me ei saa hakata ühe erandolukorra pärast ümber tegema seda, mis on pikema aja jooksul välja kujunenud. Põllumajandusse suundujad peavad enda jaoks lahti mõtestama mitmed olulised asjad: kus nad elama hakkavad, kas on võimalik teha pikki vahetusi, kas tervis kannatab niiskes keskonnas töötamist. Et saak saaks õigel ajal korjatud, on põllumajanduslikesse hooajatöödesse sisse programmeeritud teatud keerukus, nii on see kogu maailmas ja välistööjõud on siiani olnud selle lahenduse võti. Seda, mis on toimunud ja süvenenud aastatega, ei ole võimalik mõne kuuga ümber pöörata, see ei too loodetud tulemust.
Õpilaste või teiste kaasamine hooajalistele põllumajandustöödele – see ei ole jätkusuutlik majandamine, liberaalses turumajanduses tööturg nii ei toimi.
Kas siis teie arvates ei too sügisesel saagikoristusel olukorrast väljapääsu see, mida põllumajandusminister soovitas – šefid tööle?
Ja kui sellel sügisel toobki see meede lahenduse, mis saab siis järgmisel sügisel – samamoodi?
Minu meelest edasistest sügistest põllumajandusminister ei rääkinud…
Õpilaste või teiste kaasamine hooajalistele põllumajandustöödele – see ei ole jätkusuutlik majandamine, liberaalses turumajanduses tööturg nii ei toimi. Tööturg toimib nii, et inimesed teevad kokkuleppe enne, kui lähevad kuhugi tööle. Meil on kindlasti olukorra üheks lahenduseks kombinatsioon välistööjõu ja enda tööd otsivate inimeste sümbioosis. Kui vaatame, kuidas viimase pooleteise kuu jooksul on kasvanud põllumajandussektoris pakutavate töökohtade osakaal – varem oli see 10%, siis praegu on pakutavate töökohtade osakaal 30%. See muudatuski viitab, et ega väga põllumajandusse ei kiputa ja hooajalised tööd selles sektoris on tehtud välistööjõudu kaasates.
Kui veel endist kriisi meenutada, siis töötukassa tegeles peale aktiivse rahaliste toetuste väljastamise ka töötuks jäänud inimestele ümberõppega…
Esimese asjana soovitaksin tööotsijal süveneda meie portaali töötukassa kodueheküljel. Meil on valikus sama palju vakantseid töökohti kui suurimatel tööportaalidel. Ainult selle erinevusega, et meie portaalis saab ettevõtja kuulutada töötaja otsingust tasuta.
Kui otsija aga ikkagi endises töövaldkonnas midagi ei leia, soovitan pöörduda meie karjäärinõustaja poole. Kui keegi küsib, et mis karjääri praegu ikka teha, töötus aina süveneb, tahaks vaid tööd, aga ei leia, siis peaks see inimene hakkama mõtlema sellele, millised on tema reaalsed võimalused praeguses tööturu olukorras: inimesel, kellel pole erialast haridust, pole piisav riigikeele- või arvutioskus, peaksid selle parendamisega vaeva nägema. Ka siin aitab töötukassa vastavate koolitustega. Küllap siis avaneb võimalus leida ka mõni töökoht. Ja ei maksa mõelda, et ma veel natuke ootan, ei lähe esimesele pakutavale töökohale, ehk leian tasuvama töö…
Meie soovitus on: kui on mingi vakantne koht, tuleks see kindlasti vastu võtta. Töötus kasvab, töökohti pole ja töökohalt töökohale liikumine on alati lihtsam ja suurema perspektiiviga kui töötusest tööle liikumine. Aga kindlasti on ka neid, kes töökaotuse järel jäävad pikemaks ajaks tööd otsima ja võivad vajada psühholoogi abi. Töötukassa pakub ka psühholoogilist nõustamist.
