Kostivere karstialal hakati kasvatama šoti mägiveiseid (0)
Article title
Mika Orava ja Pille Pappel mägiveiste juures

Ehkki üldlevinud arvamuse kohaselt kipuvad kõik eestlased Soome tööle, esineb ka vastupidist. Soomlane Mika Orava peab juba aastaid kunstnikust elukaaslase Pille Pappeliga lambaid Jõelähtme vallas Välja talus. Kevadel toodi põldudele veel šoti mägiveised.

Selle aasta eripäraks on lammaste karjatamine Kostivere karstialal. “Viisime sinna uted koos talledega. Seal on 204 lammast,” räägib Orava. Ülejäänud 80 ehk jäärad nosivad rohtu eraldi põllul elumaja lähedal.

Miks siis lambad karstialale viidi? Välja talul on 14 hektarit maad. Veel eelmisel aastal kasutati karjatamiseks täiendavat 8 hektarit Parasmäe külaseltsi maad, kuid rendilepingut pikendada ei õnnestunud.

Erik Sepping Parasmäe külaseltsist selgitab, et otsus Orava ja Pappeli OÜ Uttiga lepingut mitte pikendada tehti kollektiivselt. Nimelt oli külaseltsi maa lambakasvatajate käes tasuta rendil, selts ei saanud OÜ Uttilt sentigi. “Leping lõppes, kui tähtaeg möödus,” ütleb Sepping lakooniliselt.

“See oli ka põhjus, mis me nõustusime keskkonnaameti ettepanekuga karjatada loomi karstialal. Kevadel osalesime konkursil, võitsime enampakkumise ja tegime kasutamislepingu kümne aasta peale. Kaotatud 8 hektari asemel on talul nüüd 81 hektarit karjamaad juures,” selgitab Orava.

Mägiveised nelikute isalt

Aastas peavad Orava ja Pappel karstiala rentimise eest maksma 930 eurot. Rentimisega kaasas käiv hooldamiskohustus tähendab, et karstialal tuleb loomi karjatada iga aasta.

“Meie lambad on selle ala kohta liiga väike kari. Ostsime juurde mägiveiseid, et saaksime oma kohustused täidetud. Karstialal on ka taimi, mida lambad ei söö, aga mägiveised söövad,” räägib Orava.

“Mägiveised toodi Roelast Johannes Nirgi käest. Nirgi peres on Eesti ainukesed nelikud – neli väikest tüdrukut. Me läksime esmalt vaatama neid loomi ja siis sattusime sellisesse suurperesse,” muheleb Pille Pappel.

Mägiveiseid on Välja talul kokku 11, neist 6 lehmad ja 5 tänavu sündinud vasikad. Pruunikasvalged loomad on rahuliku, isegi kergelt unise olekuga. “Nad olid lasterikkas perekonnas ja inimestega harjunud,” arvab Pappel.

Kui suureks on mägiveiste kari kavas kasvatada? “Sellel aastal me ei paarita üldse. Meie jaoks on see täiesti uus loomaliik. Aga ruumi siin on, süüa on neil maa ja meri,” ütleb Pappel.

Orava arvates võiks tulevikus talul olla 30–40 mägiveist. “Nende hooldamine ei ole kergete killast,” arvab ta samas.

Ei saa bürokraatiata

Suurim kulu karstiala kasutamise puhul on tarastamine. Karjaaia ehitamine keskkonnaameti nõuete järgi ümber karstiala oli kestnud kõigest kaks päeva, kui Jõelähtme vald esitas nõudmise, et ehitajal on vaja esitada vallale ehitusprojekt ja ehitusluba. “Töid alustanud Saaremaa ettevõte sai ehituskeelu ja kui oleks jätkanud tööd, siis oleks saanud 6300 eurot trahvi,” kurdab Orava.

“Kehtiv ehitusseadustik sätestab olukorrad, millistel juhtudel on ehitamine vajalik eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Nimetatud seaduse lisa 1 kohaselt on piirdeaia või värava ehitamiseks, millega kaasnevad kaevetööd, nõutav ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamine,“ selgitab Jõelähtme vallasekretär Leho Kure.

“Me võtsime teise ettevõtte ehitama ja punkt. Me oleme suve jooksul ehitanud seitse ja pool kilomeetrit aedu,” muigab Orava. Lisaks rajatakse veel mõned trepid ülekäikude tarbeks, et keskkonnaameti inimesed saaksid ala paremini inspekteerimas käia.

Jõelähtme vald isepäist soomlaste nuhelnud ei ole. “Antud juhul ei ole algatatud väärteomenetlust ei maa ega rentniku suhtes. Jõelähtme vallavalitsus ei ole antud juhul niivõrd huvitatud ühegi isiku karistamisest, vaid olukorra normaliseerumisest ja seadusega sätestatud nõuete täitmisest,” väidab Kure.

“Vald ei saa aru oma rollist ja Eesti seadustest,” arvab jällegi Orava.

Keskkonnaametist teatatakse Harju Elule järgmist: “27. juunil andsime kooskõlastuse, et ettevõte võib rajada sinna vajaliku tara. Tara peab olema 7400 meetri pikkune, kõrgusega umbes 1,5 meetrit. Alale tuleb ehitada kaks ülekäiku ning lisaks tuleb tagada urgetele ligipääs kallasraja kaudu.”

Karstialal toimuvat jälgib ka veterinaar- ja toiduamet, sest tegemist on loomade karjatamisega. Et karstila sisse jäävad kivikalmed ja mitmed muud mälestised, hoiab ettevõtmisel silma peal muinsuskaitseamet. Maanteeameti mureks on see, kui kaugele jääb aed maanteest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.