27. detsembril tehti Eestis esimesed kaitsesüstid koroonaviiruse ehk COVID-19 vastu. Esimesena sai kell 11 ennelõunal süsti Ida-Viru keskhaiglas töötav arst-resident Jelena Rozinko. Tallinnas alustati vaktsineerimisega tund aega hiljem, kui süst tehti Lääne-Tallinna keskhaigla juhile Arkadi Popovile.
26. detsembril jõudis Eestisse 9750 doosi 4875 inimese vaktsineerimiseks koroona vastu. Järgmisel päeval alustati vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus.
Tallinnas oli vaktsineerimiskohti neli: koroonavastaste kaitsesüstidega alustati Lääne-Tallinna keskhaiglas kell 12, Regionaalhaiglas kell 13, Jürgensoni perearstikeskuses kell 14 ja Ida-Tallinna keskhaiglas kell 15.
Esimesed süstid juhtkonnale
Koroonavastase võitluse juhiks ja reklaaminäoks tõusnud Arkadi Popov ei olnud selgituste jagamisel kitsi. “Mulle süstitakse vaktsiini, mis on töötatud välja Pfizeri firma poolt ja mis on mRNA vaktsiin. Seda peab tegema kaks korda. Esimene süst tehakse täna (27. detsembril – A.T) ja järgmine süst kolme nädala pärast. Ma loodan, et sellega saavutatakse 94,8-protsendine efektiivsus,” ütles ta.
mRNA on aminohapetest koosnev biopolümeer, mis sisaldab valgu sünteesi koodi. Vaktsiin sisaldab ka lipiide ja mõningaid teisi lisaaineid. Et see ei laguneks, tuleb seda säilitada temperatuuril -70 kraadi Celsiuse järgi. Enne süstimist tuleb vaktsiin aeglaselt üles soojendada, milleks kulub ligikaudu tund. Süstitavaks doosiks on 0,3 milliliitrit.
Popovile tegi vaktsiinisüsti medõde Alne Mikfelt. Kogu protseduur ise alates süstlapakendi avamisest, vaktsiinipudelikesest süstla täitmise, süstekoha desinfitseerimise, süstimise ja süstekoha katmiseni plaastriga võttis aega poolteist minutit.
“Tundsin ainult väikest torget, mitte midagi erilist,” kommenteeris haiglajuht.
Järgnevalt tehti vaktsiinisüst Lääne-Tallinna keskhaigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Sommale. “Ootasin,” muigas mees. “Gripivaktsiin oli valusam.” Ta näitas oma vaktsineerimispassi, kus olid kirjas juba süstid difteeria, puugihammustuse ja mitmete muude haiguste vastu.
Siis jõudis järg haigla endise juhi Imbi Moksini. “Tuleb tunnistada, et ma kardan süsti, aga kui on vaktsineerimisega tegemist, siis tuleb kindlalt kartusest üle saada. See on üks väike ebamugavustunne ainult,” arvas Moks.
“Süstida on nii nagu ikka,” jäi medõde Mikfelt ajakirjanike fotoaparaatide ja telekaamerate rambivalguses tagasihoidlikuks.
Viirus jääbki ringlema?
Kokku tehti Lääne-Tallinna keskhaiglas pühapäeval 20 koroonasüsti. “Me ootame pikisilmi ka Moderna vaktsiini, et lõpusirgele jõuavad kolleegid AstraZenecast, Johnson & Johnsonist ja Jansen Pharmaceuticast,” selgitas Popov.
Näiteks AstraZenecalt on Eestisse tellitud 1 330 000 vaktsiinidoosi, Pfizerilt 603 876, Jansen Pharmaceuticalt 300 000.
“Me alustame praegu nendest rühmadest, mis seda vajavad kõige rohkem – tervishoiutöötajad, hoolekandeasutuste töötajad, hoolekandeasutuste elanikud,” rääkis Popov.
Haiglajuhi sõnul kestab vaktsineerimine koroona vastu tõenäoliselt järgmise aasta lõpuni. “Ma ei välista, et seda on vaja teha korduvalt ka järgnevate aastate jooksul, nii nagu me seda teeme gripi puhul,” ütles ta.
“Me peame koroonaga adapteeruma ja olema selle vastu vaktsineeritud. Juhul, kui see viirus jääbki ringlema, mis on vägagi tõenäoline, siis peame olema selleks valmis,” arvas Popov.
“Kui me oleme vaktsineeritud, siis suremus on tunduvalt väiksem ja me saame vaatamata viirusele elada normaalset elu, mis on väga-väga oluline,” lõpetas Popov.
