Enamus meie seast teab, et kuna talvel on meil igapäevaselt päikesevalgust vähem, kuid viirustesse nakatumise oht suurem, siis on eriti oluline hoolitseda selle eest, et meie kehas oleks piisavalt D-vitamiini.
D-vitamiin on meie keha jaoks üks olulisemaid vitamiine ning meie keha suudab seda päikesevalguse toimel ise toota. Kuid selle tootmise protsess kehas on üpris keeruline ja kõik ei pruugi alati toimida ideaalselt. D-vitamiini sünteesi esmaseks eelduseks on meie naha piisav kokkupuude päikesevalgusega. See seletabki lahti põhjuse, miks suurel osal elanikkonnast võib olla D-vitamiini tase puudulik. Seda ka meil siin Eestis, mis asub põhjapoolkeral, kus sügisest kevadeni on päevavalgust vähe ning viibime palju siseruumides. Et sellest tingitud D-vitamiini puudust kompenseerida, ongi oluline suurendada aasta jahedamatel kuudel oma igapäevast D-vitamiini tarbimist.
Mis on D-vitamiin?
D-vitamiin on paljude kehasüsteemide töös olulist rolli mängiv rasvlahustuv vitamiin. See on oluline nii immuunsüsteemi (2) kui ka luutiheduse toetamisel, suurendades kaltsiumi ja fosfori imendumist (3).
Kust me saame D-vitamiini?
D-vitamiini peamised vormid on ergokaltsiferool (vitamiin D2) ja kolekaltsiferool (vitamiin D3). Esimesi leidub taimsetes allikates nagu seened ja tofu ning teisi saame peamiselt loomsetest allikatest nagu munad, piimatooted ja rasvased kalad (nt lõhe, sardiin). Kui meie katmata nahk on päikese käes, muundatakse nahas 7-dehüdrokolesterooli 25-hüdroksüvitamiin D-ks (tuntud ka kui kaltsidiool), mis maksas ja neerudes metaboliseerub lõpuks aktiivseks vormiks ehk 1,25-dihüdroksüvitamiin D-ks (tuntud ka kui kaltsitriool).
Kui toidust ja päikesest ei saa piisavalt D-vitamiini, saab abi ka toidulisanditest (autor: Nicolas Solerieu; Unsplash) Miks on meil D-vitamiini puudus?
Kuigi D-vitamiini puudusest räägitakse palju, esineb seda ikkagi päris sageli. D-vitamiini puudust aga seostatakse omakorda suurenenud immuunsüsteemi ja (4, 5) ja luu-lihaskonna probleemide riski tõusuga (6). Tänapäeval tuleneb D-vitamiini puudus peamiselt päikesevalguse puudumisest, seda eriti istuva eluviisiga siseruumides töötamise ja elamise puhul. Reeglina ei saa me piisavalt D-vitamiini kätte ka toidust. Vitamiin D madal tase võib olla seotud ka järgmiste teguritega:
- Rasedus ja imetamine
- Vanadus
- Tume või kaetud nahk
- Rasvumine
- Madal magneesiumitase. D-vitamiini aktiveerimiseks on vajalik mineraalaine magneesium. Kui sinu keha magneesiumitase on madal ning sellele lisandub kõrge stressitase, võib see mõjutada D-vitamiini taset kehas
- Geneetiline eelsoodumus
Kui mõni ülaltoodud teguritest kehtib ka sinu puhul ning sa ei tarvita lisaks D-vitamiini toidulisandina, on üsna tõenäoline, et sinu D-vitamiini tase on optimaalsest madalam. Sellisel juhul tasub lasta määrata verest oma D-vitamiini tase ja vajadusel oma tervise toetamiseks suurendada D-vitamiini tarbimist.
Meie keha suudab kokkupuutel päikesevalgusega D-vitamiini ise toota (autor: Julia Caesar, Unsplash) Eestis on soovitatav päevane D-vitamiini kogus täiskasvanutele 10 mcg (400 iu e rahvusvahelist ühikut) (13). See annus aga osutub enamiku täiskasvanute jaoks eelpool mainitud riskifaktorite tõttu sageli ebapiisavaks. Seetõttu peetakse täiskasvanutel optimaalseks D-vitamiini päevaseks annuseks 1000 iu-d. Tõestatud puudujäägi korral on aga tarvis veelgi suuremaid annuseid. Täpne annustamine sõltub juba puuduse määrast ning täpsed sellekohased juhiseid saab kõige paremini anda tervishoiutöötaja. D-vitamiini test, mis on tehtud kas perearsti kaudu või eraviisiliselt, on parim viis teada saada, milline igapäevane D-vitamiini lisaannus sobib sinu vajadustele kõige paremini.
Kuidas on lood lastega?
D-vitamiin on eluliselt vajalik immuunsüsteemi ning tugevate luude ja hammaste arenguks. Seega on D-vitamiini taseme optimeerimine väga oluline ka imikute ja laste puhul, et nende tervist toetada. Lastele peaks andma igapäevaselt sügisest kevadeni juurde D-vitamiini annuses 400 iu-d.
Rohkem infot tervislikust elustiilist ja oma tervise toetamisest: http://www.vianaturale.ee.
