Kõigi pühakute ööd tähistatakse ka meil (0)
Article title
Lauale saab panna justkui ussitavad viinerid.

Ajaloolaste arvates on halloween‘i juured pärit ilmselt paganlikest ja keldi rituaalidest. Sarnaselt meie kadri- ja mardipäevale jooksevad lapsed ka halloween‘i ajal kostümeeritult ukselt uksele lootusega maiustusi saada.

Halloween (lühend ingliskeelsest nimetusest All Hallows’ Eve ehk kõigi pühakute õhtu) on läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul, 31. oktoobril tähistatav kalendritähtpäev.

Kuigi halloween on kristliku algupäraga, arvatakse pühal endal olevat paganlikud juured. Püha seostatakse keldi Samhaini festivaliga, mille nimi tuleb vana-iiri keelest ja tähendab suve lõppu. Sarnane on see eestlaste mihklipäevaga. Samhain tähendas aega, mil ilmad läksid külmemaks, kari ja karjused tulid koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg.

See oli aeg mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju. Siin leiab palju sarnasust eestlaste kunagise hingedeajaga, koju oodati esivanemate hingi, neid kostitati ja liikusid ringi hingesandid.

Halloween‘iga sama-aegselt tähistatakse paljudes maades hingedepäeva.

Ajalooallikate põhjal riietuti Samhaini ajal vaimudeks ja liiguti rongkäiguga linnast välja, et surnute hinged tagasi nende koju juhtida. Keldi lapsed kogusid perest perre käies puid hiiglasliku ühislõkke jaoks. Suurest lõkkest viidi elavaid süsi kodukoldesse, kus süüdati oma tuli, mis tähistas ühendust inimeste vahel.

Traditsioonid ja kombestik

Halloween‘i põhitunnuseks on laternaks lõigatud kõrvits. Enam ei piirduta vaid hirmsate nägudega, laternatele kraabitakse erinevaid kunsttükke. Muidugi saab laterna valmistamisel ära kasutada ükskõik milliseid ümaraid juur- ja puuvilju.

Kõrvitsasupp ei saa laualt puududa. Fotod Eesi Raa 

Kõrvitsalaternad said alguse Ameerikast, sest kõrvits on sealt pärit taim, mis oli varem Euroopas tundmatu. Laterna valmistamise komme on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud naeri sees.

Juurviljalaterna valmistamise komme tuleneb iiri rahvajutust „Ihnuskoi Jack“ (Stingy Jack), keda jumal tema pattude pärast paradiisi ei lubanud, ja tänu lepingule kuradiga ei saanud ta ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed laternas hõõguvate sütega, mille kurat talle põrgust järgi viskas.

Sellest legendist inspireeritud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama ringi kondavaid kurje vaime, asetades uste ja akende juurde juurviljalaternad, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod.

Halloween´i ajal võib toiduga mängida! Foto Deva Williamson, unsplash.com 
Halloween´i põhitunnuseks on kõrvitsalatern. Foto David Menidrey, unsplash.com 
Lapsed liiguvad ukselt uksele kostümeeritult, lootuses saada kommi või teha mõni vemp. Foto Behrous Sasani, unsplash.com 

Lapsed liiguvad ringi hirmsates kostüümides ja maskides, koputades ustele ja hõigates „Komm või pomm?“, inglise keeles „Trick or treat?“ Triki (trick) all mõeldakse mingit vempu. Kui külastatav on kollitajate tulekuks valmistunud, jagab ta maiuseid. Kui aga teda külastatakse ootamatult, võib ta mingi vembu ohvriks langeda.

Halloween Eestis

Halloween‘i hakati Eestis meedia vahendusel tutvustama 1980. aastate lõpus. Varasemalt seda püha meil ei tuntud. Kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween‘iga samaaegselt tähistatakse paljudes maades hingedepäeva, kui oodatakse koju lähedaste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.

Ka Eestis jooksevad lapsed, nii nagu mardi- ja kadripäevalgi, kostümeeritult ringi ja hõikavad: „Komm või pomm?“ Mida hirmsam on kostüüm, seda uhkem.

Koolides ja lasteaedades meisterdatakse maske ja räägitakse traditsioonidest.

Mitmel pool korraldatakse erinevaid kostüümipidusid ja kõrvitsalaterna valmistamise võistluseid. Mõnes kohas on avatud lausa maisilabürint, mis lisab omajagu kõhedust.

Halloween‘i ajal on poed täis erinevaid dekoratsioone püha tähistamiseks ja kodude kaunistamiseks. Samuti on saadaval erinevaid maiuseid, ja kui hästi otsida, siis leiab mitmeid retsepte, mille abil oma peolaud katta. Näiteks saab viinerisse torgata spagetijupid ja seejärel neid veidi keevas vees hoides saad lauale panna justkui ussitavad viinerid. Loomulikult võiks sooja toiduna pakkuda kosutavat kõrvitsasuppi, mida saab kaunistada erinevate seemnetega.

Olgugi, et erinevad halloween‘iks valmistatavad toidud eriti isuäratavad välja ei näe, lõbus on ikka!

Kasutatud materjal folklore.ee ja et.wikipedia.org.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.