Eelmisel neljapäeval pandi Keila raudteejaama taha paika nimeline linna kell. Ajanäitaja avatakse 1. juunil ehk Keila päeva hommikul kell 10 puhkpillimuusika saatel. Siis saab kuulda ka tunnusmuusikat.

Kella all kohtumine ja kohtumispaiga määramine on vana tava. Tartus tähendab see ülikooli peahoonet, Tallinnas Raekoja kella. Nüüdsest on ka Keila raudteejaama taga oma kell, millelt saab õiget aega vaadata neljast küljest. Ajanäitaja valmistati Suurbritannias Hampshire ́is ning jõudis kohale eelmisel nädalal.

Veel 1970-ndatel olid jaama taga platsil purskaev ning pingid. Hiljem asendas neid ilmetu asfaltplats. Viimastel aastatel on platsi uuendatud. Peaaegu täielikult on kadunud kioskid ja maha võetud kuivanud puud. Plats on kaetud kiviparketiga, kohale on toodud välimööbel ning rajatud rattaparkla. Endisest turuplatsist on saanud autode parkla.

“Kella paigaldamine saigi võimalikuks tänu raudteeümbruse rekonstrueerimisprojektile paari aasta eest. Kuid siis jäi ajanäitaja paigaldamata, sest rahalised vahendid ei olnud projekti eelarvesse planeeritud,” ütles linnaaednik Inge Angerjas.

Atraktsioone on vähe

Tavaliselt ehitatakse linnaruumi uusi maju ja parkimisplatse. Väga harva pakutakse välja skulptuure või midagi muud põnevat. “Ajanäitaja on ajatu sümbol. Lisaks kannab kell Keila linna nime. Rongile kiirustaval reisijal on hea veel viimasel minutil heita pilk kellale, et siis edasi rutata. Ausalt öeldes ma ei oskakski rongijaama paremat atraktsiooni pakkuda,” selgitas Angerjas. Peale praktilise otstarbe on sellised kellad ka atraktiivsed ja mitmekesistavad linnaruumi.

Linnaednik ütles, et väljakukellad on maailmas väga populaarsed. Seattle linna on näiteks paigaldatud 30 kella. Igaüks nendest on oma näoga ning linnas korraldatakse populaarseid “kellaretki”. Keila omal konkreetset eeskuju ei olnud.

Ehitas AS Terrat, elektritööd tegi Elidor OÜ. “Terrati projektijuhi sõnul oli kella paigaldamine nende ettevõttele uus kogemus. Kuid kõik oli läbi mõeldud ja läks suurepäraselt,” vahendas linnaaednik. Hind on peaaegu 18 000 eurot ja raha on pärit linnaeelervest.

Mängib muusikat

Kellasamba kõrgus on viis ja pool meetrit. Selle otsas on neli plaati ning kella saab vaadata igast ilmakaarest. Iga plaadi alaserva on kirjutatud KEILA. “Pimedas on kella plaadid valgustatud, tuli süttib koos tänavavalgustusega. Pool- ja täistundidel kõlab tunnusmuusika, mis öötundideks on välja lülitatud. Kui hommikul hakkavad liikuma esimesed rongid, lülitub sisse kellahelina süsteem,” kirjeldas Angerjas.

Kuidas garanteeritakse, et numbriosutid ikka õiget aega näitavad? “Kella seadistamine toimub elektrooniliselt. Hetkel küll usume, et kell näitab õiget aega, kuid veenduda saab alles laupäeval, 1. juunil. Täpselt kümme peaksid kõlama esimesed kellalöögid,” lubas Angerjas.

Kas purskkaevu taastamine jaama taga on nüüd lõplikult maha maetud? “Nii ei saa väita. Linna avalik ruum on pidevas muutumises, ideed ja võimalused nende elluviimiseks ka muutuvad. Täna tunneme rõõmu Keila nimelisest ajanäitajast ning kohtume 1. juunil kella all,” ütles Angerjas. Küll on selge, et varsti lammutatakse vana puust kaubaait, mis on kehvas olukorras. Selle asemele rajatakse uus turuhoone. “Turuhoone planeeringuga oleme üsna algusjärgus,” lisas Angerjas.