15. septembri juulikuiselt soojal päeval nurgakivitsermooniani jõudnud Kiisa vaba aja keskus valmib tuleva aasta kevadsuveks. Hoone katuse alla kolivad kokku aleviku rahvamaja, noortekeskus ja raamatukogu.
Kohalike vanemate elanike andmetel on ehitatav keskusehoone Kiisal vähemalt neljas rahvamaja. Esimene asus Hageri teel ning põles 1951. aastal. Siis saadi peavari praeguses raamatukogus, kuni 1956. aastal koliti talusse. “Jaagu talu pererahvas küüditati 1941. aastal Siberisse. Kui nad naasesid, siis ei antud enam hooneid tagasi ning pererahvas elas Kurtnas,” rääkis perenaine Marianne Rande. Rahvamaja saal asub siiani rehealuses, fuajee ning muid ruume on hiljem juurde ehitatud.
Rande asus rahvamaja juhtima oktoobris 1993 ning üsna varsti oli selge: vaja on uut hoonet. Põhihäda on ruumikitsikus, kuid kehvad on ka põrandad.
Kaua plaanitud
Aga ikka oli Saku vallal pakilisemaid tegemisi. Küll oli koolides kitsas või nappis lasteaiakohti. Või ootas mõni muu valla objekt ehitamist või remonti.
Kümme aastat tagasi valmis Aleksander Skolimowskil esimene projekt. “Siis pidi uus hoone kerkima vana rahvamaja kohale. Pärast seda on projekti kaks korda ümber tehtud. Juurde on tulnud raamatukogu, tõstetav põrand, suur kelder aga kadunud,” ütles OÜ ASE arhitekt.
Mullu 17. oktoobril lubas volikogu eelmine koosseis kuulutada vallavalitsusel välja hanke ehitaja leidmiseks. Hanke maksumuse suurus oli kuni 1,65 miljonit eurot.
Tänavu 10. juunil sõlmisid Saku vallavalitsus ning ehitajad AS RIITO Ehitus ja OÜ Facio ehituslepingu. Vajaminev summa ehk 1,6 miljonit eurot tuli vallal laenata.
Ehitustööd peaksid lõppema vähem kui aastaga ning järgmist hooaega alustatakse kindlasti uues hoones. See asub Keila jõe kaldal Kiisa kaupluse kõrval ning vana rahvamaja vastas. Tulevikus on plaanis korrastada jõe kallas ning kujundada sinna peoplats.
Mitu kultuuriasutust
Head soovid ütlesid uuele hoonele kaasa ka maavanem Ülle Rajasalu ning volikogu juht Tanel Ots. “ Siin käib kultuuri ja hariduse templi ehitamine. Kiisa väärib kauaoodatud uut keskust. See on tähtis rahva ja kultuuri püsimisele,” rõhutas Ots.
Silindri ajalehtede, volikogu hankeotsusega, müntide ning teiste meenetega müürisid soklikorrusesse kultuurijuht Marianne Rande, raamatukogu juht Ene Loddes ning volikogu esimees Tanel Ots. Lisaks rahvamajale saavad uude keskusesse ruumid ka raamatukogu ja noortekeskus.
“Eks selle hoone valmimine annab alevikule palju. Oleme lootnud ja oodanud, kuid ikka suurtest asjadest kõrvale jäänud. Ning Marianne on kulutanud aega ja närve, et rahvamaja tuleks,” rõõmustas alevikuvanem Annely-Thea Häggblom.
