Kes juhivad maakonnas volikogusid ning valla- ja linnavalitsusi? (0)
Article title
Neljaks aastaks on omavalitsuste juhid rooli juures.

Volikogud valiti juba üle kuu aja tagasi. Kuid kaebused ning nende lahendamised lubasid koosseisudel tööd alustada alles novembri alguses. Tänaseks on volikogude juhid paigas ning ka enamus valitsuste täitevjuhte teada. Järgnevalt ülevaade omavalitsustes toimunust.

Anija vald. Volikogu esimees Jaanus Kalev, vallavanem Riivo Noor.

Nagu eelmistelgi valimistel, kogus enim hääli VL Anija Ühendus ja nende liider Riivo Noor. Volikogus saadi 19-st mandaadist kaheksa. See tähendab, et tuli leida koalitsioonipartner, kelleks sai eelmisest valitsemisperioodist tuttav Keskerakond. Vallavanemana jätkab Riivo Noor Anija Ühendusest, vallavanemana Jaanus Kalev Keskerakonnast.

Harku vald. Vallavolikogu esimees Priit Kotkas, vallavanem Erik Sandla.

Enne valimisi oli Harku vallas mitu aastat keskseks küsimuseks Muraste koolile juurdeehituse tegemine. Teema jätkus ka valimistel.

Kooli juurdeehituse aktiivsed toetajad ühinesid enne valimisi Reformierakonnaga. Juurdeehituse vastased ja Meriküla koolis õppetöö jätkamist pooldavad Isamaa, EKRE ja valimisliit Harku Liit olid tihedas koostöös – kuigi mitte küll ametlikus koalitsioonis – juba enne valimisi. Reformierakond võitis küll valimised, saades 7 kohta 21-st, aga kolm senist partnerit said 21-st volikogu kohast 11 ja moodustasid koalitsiooni kuhu kaasati ka ainuke Keskerakonna esindaja Robert Antropov. Esimesel volikogu istungil valiti 12 häälega volikogu esimeheks Kaido Taberland. Kuna aga Taberland asus tööle vallavalitsusse, oli tõenäoline uus volikogu esimees tema asemel volikokku tulnud, Harku Liidu eestvedaja Priit Kotkas. Nii ka 23.novembri õhtul läks.

Jõelähtme vald. Volikogu esimees Väino Haab, vallavanem Andrus Umboja.

Nagu eelmiselgi korral võitis valimised Reformierakond, saades 17 mandaadist 11 (+1). Teise tulemuse tegi Jõelähtmel EKRE kolme mandaadiga (+1). Sotsiaaldemokraadid said 2 häält (-1) ja uue tulijana sai Eesti 200 ühe mandaadi. Volikogust jäi seekord välja Keskerakond. Volikogu esimehena jätkab Väino Haab, vallavanemana Andrus Umboja.

Keila linn. Volikogu esimees Tanel Mõistus, linnapea Enno Fels.

Sarnaselt oktoobriga 2017 võttis Reformierakond ka seekord üle poolte volikogu kohtadest ehk 11 (volikogus 21 kohta). Erakond kogus peaaegu 2100 häält. Suurimad häältekogujad olid linnapea Enno Fels (378) ja abilinnapea, pikaaaegne linnaaednik Inge Angerjas (261).

Võrreldes aga aastaga 2017 kaotati siiski üks volikogu koht.

Veel said volikogusse VL Sõbralik Keila, Keskerakond, SDE ja üle nelja aasta ka Isamaa.

Võimuliidu moodustasid nagu neli aastat tagasigi Reformierakond (11 kohta) ja VL Sõbralik Keila (2).

Kose vald. Volikogu esimees Merle Pussak, vallavanem Demis Voss.

Kose vallas jäid võimule üldjoontes samad inimesed . Koalitsioon moodustati VL-idest Kogukond Ühendab (7 kohta) ja Meie Vald Kose (4). Opositsiooni jäid EKRE (5) ja VL Uus Aeg (3). Kose 18-liikmelises volikogus on nüüdsest pooled liikmed uued, võrreldes valimiseelse koosseisuga. Senine vallavanem Merle Pussak siirdus nüüd volikogu juhtima. Volikogu aseesimeheks valiti Annely Tisler (VL Kogukond Ühendab). Vallavalitsuse koosseis loodetakse paika panna lähemate nädalate jooksul.

Kose vallas üldse kõige rohkem hääli (478) kogunud ja nüüd siis sealne opositsiooniliider Siim Pohlak (EKRE) jätkab tööd volikogus maa- ja keskkonnakomisjoni aseesimehena.

Kiili vald. Volikogu esimees Merje Einmann, vallavanem Aimur Liiva.

VL Külade Ühendus võttis neilgi valimistel kindlalt enamushääled, säilitades enamuse ka volikogus. Ehk 17 kohast saadi 10. VL Restart loovutas ühe hääle uustulnukale Kiilis ehk see on EKRE. Reformierakond hoidis positsiooni, säilitades volikogus oma ainsa mandaadi. Et rahvas senise võimu jätkamist soovib, kinnitavad ka mitmed läbiviidud üle-Eestilised uuringud: Kiili valda peetakse mitme näitaja poolest parimaks elupaigaks Eestis.

Kuusalu vald. Volikogu esimees Ulve Märtson, vallavanemat Kuusalus veel valitud ei ole. See toimub 1. detsembri istungil.

Kuusalu uues vallavolikogus on VL-il Ühine Kodu 8 kohta, Vl-il Üks Kuusalu Vald 6 kohta, EKRE nimekirjal 2 kohta, Reformierakonna nimekirjal 1 koht, Keskerakonna nimekirjal 1 koht ja VL-il Ettevõtlik Kuusalu 1 koht.

VL Ühine Kodu, EKRE ja Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Olev Lõoke sõlmisid 1. novembril koalitsioonilepingu.

Koalitsioonil on Kuusalu vallavolikogus kokku 11 kohta.

Loksa linn. Volikogu esimees Rein Hein, linnapead valitud ei ole ja kandidaate pole teada antud. Samuti pole teada volikogu istungi toimumise aega.

Keskerakond sai kohalike omavalitsuste valimistel Loksa linnas 15-st volikogu kohast 8, mis tähendab koosseisu enamust. Tõsi, kõigest ühe häälega. Kuigi Loksal näib kohtade erakondliku jaotusega kõik justkui selge olevat, ei ole seal võimulepet ometi veel sõlmitud.

Volikogu istung linnapea valimiseks toimub järgmisel neljapäeval.

Lääne-Harju vald. Volikogu esimees Külli Tammur, vallavanem Jaanus Saat.

Neli aastat tagasi valiti esimest korda neljast omavalitsusest moodustatud suure Lääne-Harju volikogu. Toona kogus VL Ühendus 21-liikmelisest volikogust 13 kohta. Nüüd tehti veelgi parem tulemus ning saadi koguni 17 (!) mandaati 21-st. Ülejäänud neli kohta jagunesid EKRE (2) ja Reformierakonna (samuti 2) vahel.

Volikogu juhtis eelnevad neli aastat endine Padise volikogu juht Külli Tammur, vallavanem oli Jaanus Saat. Nemad ka jätkavad samas ametis.

Võimu teostab volikogus 17 kohta saanud VL Ühendus.

Maardu linn. Volikogu esimees Ailar Lyra, linnapea Vladimir Arhipov.

Peale legendaarse linnapea Georgi Bõstrovi (kuulus erinevatesse venemeelsetesse ühendustesse) surma on Maardu kujunenud Vladimir Arhipovi juhtimisel Keskerakonna kindlaks kantsiks Harjumaal. Kui 2017. aasta valimistel sai Keskerakond 21 volikogu kohast 15, siis nendel valimistel juba 16 kohta. Nii et ainuvõimu hakkab Keskerakond Maardus teostama juba teist perioodi. Kui 2017. aasta valimistel said Maardus volikogusse ka Savisaare valimisliit 2 ja Vasakpartei 1 häälega, siis tänaseks on need moodustised ajaloo prügikasti kadunud.

Tunnustamist väärib Maardu sotsiaaldemokraat Eve Kislov, kes juba teist valimisvooru hakkab Maardu volikogus pakkuma sotsiaaldemokraatlikku alternatiivi keskerakondlikule mõtlemisele.

Raasiku vald. Volikogu esimees Maarja Sikut, vallavanem Raul Siem.

Koalitsioonipartneriteks on Raasiku vallas Kodukoha VL (7 kohta volikogus) ja EKRE (2 kohta).

Raasiku valla koalitsioonipartnerid ei ole teadaolevalt mitte avalikult oma koalitsioonilepingust rääkinud ega seda avaldanud.

23. novembril toimunud volikogu istungil valiti Raasiku vallavanemaks 9 poolthäälega endine infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Raul Siem, kes Raasikul kohalike omavalitsuste valimistel ei kandideerinud (kandideeris hoopis Rae vallas).

Pikaaegne Raasiku vallavanem Andre Sepp kogus valimisliidu Raasiku Vald esinumbrina 202 häält.

Rae vald. Volikogu esimees Tõnis Kõiv, vallavanem Madis Sarik.

Reformierakond säilitas 25-liikmelises vallavolikogus 14 kohta. Eesti 200 neli, EKRE ja Isamaa kolm ning sotsiaaldemokraadid ühe koha volikogus.

Sarik ja Võrklaev kogusid võrdselt 884 häält, EKRE esinumber, endine IT-minister Raul Siem 604, Eesti 200 esinumber Evelin Ausmees 447, Isamaa esinumber Priit Põldmäe 245 ja sotsiaaldemokraatide esinumber Ain Böckler 132.

Pärast kõikide volikogusse valitud nimekirjade esindajatega läbirääkimisi otsustas Reformierakond, et parim viis võtta täisvastutus lubatu elluviimise ees on hakata valda juhtima üksi.

Saku vald. Volikogu esimees Eero Alamaa, vallavanem Martti Rehemaa.

VL Väikelinn Saku kogus 21-kohalisest volikogust 10 kohta. Vallavanem Martti Rehemaa oli suurim häältemagnet ehk kogus 812 häält.

Oodatult jätkab tema ka ametis.

Veel said volikogusse VL Kodu, Reformierakond, EKRE ja VL Roheline Saku vald. Võimuliidu moodustavad VL Väikelinn Saku (10), VL Kodu (4) ja Reformierakond (3).

Võimuliit valis volikogu juhtima uue mehe ehk Eero Alamaa. (VL Väikelinn Saku).

Saue vald. Volikogu esimees Harry Pajundi, vallavanem on Andres Laisk.

27-liikmelises volikogus erilisi üllatusi ei tulnud. VL Koostöö – Meie Vald kuuluv vallavanem Andres Laisk kogus 1012 häält. Ta jätkab sarnaselt varasemaga ametis.

Isamaa uus nimi on endine peaprokurör Lavly Perling, kes kogus 579 häält. Uue tegijana astus aga areenile Eesti 200, kes sai neli kohta. Kuid nad jäid opositsiooni.

Võimuliidu moodustavad VL Koostöö – Meie vald (11), Reformierakond (5) ja Isamaa (4). Harry Pajundi jätkab volikogu juhina, Lavly Perling on üks kahest aseesimehest. Teine aseesimees on Eero Kaljuste.

Viimsi vald. Volikogu esimees Lauri Hussar, vallavanem Illar Lemetti.

Viimsi volikogus on alati palju erakondi ja valimisliitusid. Seekord ei olnud 21-liikme hulgas ka erand, sest volikogus on koguni seitse erinevat jõudu.

Täiesti uus tulija on Eesti 200, kelle liige Lauri Hussar tegi 660 häälega vallas parima tulemuse. Siiski koguti ainult kolm kohta võrdselt VL-iga Kogukondade Viimsi ja Keskerakonnaga.

Võimuliidu moodustavad aga Reformierakond (6) Eesti 200 (3) VL Vali Viimsi (2) ja Isamaa (2). Volikogu juhib Lauri Hussar, vallavanem on jätkuvalt Illar Lemetti (Reformierakond, kogus 296 häält).

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.