Kergliiklusteed Harjumaal: mugav on eeskätt Tallinna lähivaldades (0)
Ehkki kergliiklusteedest on räägitud palju, tekib küsimus: kui palju neid Harjumaal ikkagi leiab? Selgub, et kilometraaž kasvab jõudsalt, aga see ei kata ühtlaselt kogu maakonda.

Harjumaa 22 omavalitsuselt (väljaarvatud Tallinn) kergliiklusteede pikkust küsides ja hiljem arve kokku liites saan numbriks 278 kilomeetrit.

Millistes valdades on kergteid kõige rohkem? Liidrirolli hoiavad siin Tallinnaga piirnevad nn kuldse ringi omavalitsused. Viimsi, Saku, Harku, Saue, Rae, Jõelähtme ja Kiili vallas paikneb kokku 2/3 Harjumaa kergliiklusteedest.

Kui me võtame aga nimekirja seitse viimast ehk Raasiku, Anija, Vasalemma ja Kernu valla ning Paldiski, Saue ja Loksa linna, siis nendes on ühtekokku vaid neli protsenti Harjumaa kergliiklusteedest.

Kuldne ring ruulib

Teistest rebib ennast konkurentsitult ette Viimsi. “Kokku on Viimsi vallas registrisse kantud kergliiklusteid 40,15 kilomeetrit,” teatab vallavanem Alvar Ild. Neist pikimad – Randvere, Rohuneeme ja Leppneeme – paiknevad riigimaanteede ääres.

Viimsisse hakati kergliiklusteid ehitatama juba kuuekümnendatel Kirovi kalurikolhoosi poolt. Nüüd veab ettevõtmist Viimsi vald. “Kergliiklusteede ehitamist on rahastanud peamiselt vallavalitsus, osaliselt ka Euroopa Liidu fondid ja samuti ehitavad kergliiklusteid arendajad, kes need omavalitsusele üle annavad,” selgitab Ild.

Saku vallas leiab kergliiklusteid 33 kilomeetrit. “Kergliiklusteed asuvad valla suuremates asulates ja asulate ning Saku aleviku vahel ning Saku aleviku ja Tallinna vahel. Sakus asuvad kergliiklusteed on ehitatud pikema perioodi jooksu, väljaspool Sakut on kergliiklusteid ehitatud põhiliselt alates aastast 2006. Rahastanud on Saku vald omavahenditest, riik läbi maanteeameti ja erinevate toetusmeetmete,” selgitab valla majandusteenistuse juht Virko Kolks.

Kolmandat kohta hoiab Harku vald ligi 30 kilomeetriga. “Harku valda on rajatud kergliiklusteid Tiskrest kuni Vääna-Jõesuuni, Rannamõisa kiriku juurest Sõrve suunas kuni Vilipi teeni ja Kumnast Keilani. Nimetatutest viimased kaks valmisid 2015. aastal ning kergliiklustee lõik Suurupist Vääna-Jõesuuni valmis 2014. aasta suvel,” selgitab kommunikatsioonijuht Kady-Ann Sutt. “Enamasti on Harku valda ehitatud kergliiklusteed rahastatud Euroopa Liidu rahadest ning osaliselt ka valla eelarvest.”

“Saue vallas on 23,5 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid,” teatab vallavanem Andres Laisk. Jalgrattateed on Laagris, Allikul, Hüürus, Vanamõisas, Valingul ja Ääsmäel. Euroopa Regionaalarengufondi rahastusel on läbi EAS-i viimasel viiel aastal valminud kergteed Laagri–Saue, Suurevälja tee, Pärnu maantee, Instituudi tee–Pilliroo tänava ja Välja tee lõikudel.

Rae vallas tuleb kergliiklusteid kokku ligikaudu 20 kilomeetrit. “Enamus paiknevad alevikes, kuid on ka väljaspool. Kergliiklusteede ehitamist on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja valla eelarvest,” selgitab vallavanem Mart Võrklaev.

Jõelähtme vallas on kergliiklusteid 17,4 kilomeetrit. Aastatel 2000-2015 ehitati vallavanem Andrus Umboja sõnul Loo piirkonda neli kergliiklusteed: Loo–Tallinna-Narva maantee, Loo–Lagedi, Loo-Liivamäe–Tallinna-Narva maantee, Saha-Loo tee Iru ringist kuni Maardumõisa teeni. Lisaks valmisid Kostivere aleviku sisene kergtee ning kergteed Neeme piirkonnas. Kergliiklusteede ehitamist on finantseerinud nii vald, EAS, maanteeamet kui Neeme piirkonnas ka arendaja.

Kiili vallast leiame kergliiklusteid 16,9 kilomeetrit. “Üks tee kulgeb alates Tallinna piirist läbi Kangru aleviku, Vaela küla ja Kiili alevi kuni Lähtse külani. Teine tee hargneb Kangru alevikus sellestsamast teest ja läheb Uuesalu asumi poole Rae vallas. Kolmas lõik on valminud Luige aleviku siseselt Viljandi maantee ääres,” selgitab vallavanem Aimur Liiva.

“Lühemad lõigud on olemas ka Luige alevikus Tallinna ringtee ja Viljandi maantee ristumise piirkonnas, need ehitas maanteeamet koos eritasandilise ristmikuga, nagu ka Kurna ristmiku kergtee silla. Ülejäänud lõigud on ehitanud Kiili vald viimase kümne aasta jooksul. Kõikide kergliiklustee lõikude ehitus on toimunud Euroopa Liidu kaasrahastuse abil,” lisab Liiva.

Pealinnast kaugemal

“Keila linnas on kergliiklus- või kõnniteid veidi alla 20 kilomeetri. Enamus neist paiknevad tänavate ääres, lisaks veel Keila terviseradade piirkonnas või parkides. Abirahastust on saadud Keila terviseradadele, ülejäänud teed valmisid linna eelarve rahadest. Tänu maanteeametile rajati mitmed kergliiklusteed Paldiski maantee rekonstrueerimise käigus Keila linna piirkonnas veel möödunud aastal,” selgitab linnapea Enno Fels.

Maardu linna elamu-, kommunaal- ja ehituskomisjoni liikme Jüri Pihlaku sõnul on linnas üheksa kergliiklusteed kogupikkusega 19,88 kilomeetrit. Pikemad lõigud on Muuga-Kallavere, Loo-Maardu, Altmetsa tee ja Kroodi-Keemikute.

Mööda kunagise Haapsalu raudtee tammi jookseb Läänemaa tervisetee, millest Nissi valda jääb 10,7 kilomeetrit. “Tervisetee ehitati 2009. aastal sihtasutusele Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus antud eurotoetustest,” selgitab Nissi vallavanem Peedo Kessel.

Muid kergteid rajati Nissi vallas maanteeameti kulul 1,16 kilomeetrit: sellest 470 meetrit 2005. aastal Riisipere-Nurme maantee äärde, 690 meetrit 2014. aastal Turba alevikku. “Valla omavahendite arvel kergteede ehitamine võimalik ei ole,” tunnistab Kessel.

Kuusalu vallas tuleb kergliiklusteid kokku 10 kilomeetrit. “Paiknevad Kuusalus, Kiius ja Kolgal. Ehitatud Kuusalu vallavalitsuse ja maanteeameti ja Kuusalu kolhoosi ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi poolt. Rahastatud ehitajate vahenditest,” ütleb vallavanem Urmas Kirtsi.

Pisut vähem ehk 9 kilomeetrit näeme kergliiklusteid Kose vallas, millest 6,7 kuulub riigile, 2,3 vallale. “Vallale kuuluvad kergliiklusteed Kose alevikus, riigile peamiselt Tallinna-Tartu maantee ääres. Enamus valmis 2013. Ehitust rahastas EAS,” selgitab Kose valla keskkonnanõunik Taimar Lossmann.
“Aegviidu valda läbib pea terves ulatuses Piibe maantee ääres kergliiklustee. Üldpikkus üle 6 kilomeetri ja sellest 2,6 on ehitanud ja finantseerinud vald. Tee on ehitatud 2013. aastal,” teatab Aegviidu vallavanem Riivo Noor.

Keila vallas mõõdetakse kergliikusteid kokku 5,1 kilomeetrit, millest pikim ehk kahekilomeetrine lõik on Kloogal Maeru tee ja Aedlinna tee ääres. See ehitati 2013-2014, ehitamist rahastasid kaitseministeerium ja vald. Kokku on kergliiklusteid vallas üheksa, neist lühimad vaid pisut üle saja meetri pikad.
Padise vallas annab arvutus kergliiklusteid 4,4 kilomeetrit: sellest 2,9 ehitati Padise külas 2009. aastal maanteeameti ja valla rahastamisel, ülejäänud 1,5 Harju-Risti külas 2012. aastal EAS-i ja valla rahastamisel.

Loksa linnas loeb statistika kergteid kokku 3,3 kilomeetrit. Sellest Tallinna tänava (1,5 km) ja Rohuaia tänava (1,1 km) lõigud ehitas maanteeamet. Linna poolt ehitati Tallinna tänava (0,4 km) ja Papli tänava (0,3 km) lõigud.

Kuidas on lood Saue linnaga? “Tänase seisuga on uusi kergliiklusteid Saue linnas 2,5 kilomeetrit,” selgitab linnapea Harry Pajundi. “Esimene lõik, ca 1 kilomeeter, sai valmis 2012. aastal ning kulgeb Saue raudteejaamast Tallinna suunas. Teine lõik, ca 1,5 kilomeetrit, sai valmis 2015. aastal ning jätkub raudteejaamast Keila suunas.” Lõikude ehitamist rahastas EAS meetmest Linnapiirkondade jätkusuutlik areng.

Kernu vallas leiab kergliiklusteid 1,97 kilomeetrit. “Need teed ehitati veel krooni ajal ja rahastas vald maksumusega 1,4 miljonit krooni,” meenutab vallavanem Enn Karu.

“Vasalemma vallas on kergliiklusteed ehitatud ca 1,4 kilomeetrit. Paikneb kogu ulatuses Keila-Haapsalu maantee ääres. Ehitatud aastatel 2011-2014. Ehitust on rahastanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Vasalemma vallavalitsus ja maanteeamet,” räägib vallavanem Mart Mets.

Anija vallas leiame kergliiklusteid 1,1 kilomeetrit: sellest 850 meetri ehitati aastatel 2008-2012 Kehra linna, 250 meetrit aastal 2015 Alaveresse. Need tehti valla rahadega.
Raasiku vallas on kergliiklusteid kõigest 560 meetrit. See ehitati 2014. aastal valla ja riigi raha eest Arukülla.

“Null kilomeetrit,” teatab Paldiski linnapea Tiit Peedu oma linna kergliiklusteede kohta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.