„Olin parasjagu silmaarsti ooteruumis, kui minu abiline Merilyn helistas ja ütles, et nüüd midagi positiivset: Kelvingi valiti Harjumaa aasta külaks! Tema sõbranna olevat just Facebookist lugenud ja talle sellest rõõmsast üllatusest telefoni teel teatanud.“
Nii kirjeldab rõõmusõnumit Kelvingi külavanem Ants-Hembo Lindemann, kes ütleb, et järgmisel päeval pandi tore uudis ka küla meililisti ja õnnitleti tänuga kõiki kelvinglasi, keda on kokku veidike vähem kui 500.
Külavanema sõnul on „erakordselt tublid ja aktiivsed“ külaelanikud oma külas alati tarvilikke töid ja tegemisi hoole ja armastusega teinud. „Väga soe tunne on teada, et seda ka kõrvalt märgatakse. Pean seda tiitlit oluliseks ja Kelvingi küla kannab seda uhkusega,“ lausub ta.
Oma laululava
Viimsi poolsaare põhjaosas asuv rannaküla on üks vähestest küladest, kes saab uhkustada oma laululavaga. See avati kaks kuud tagasi ning valmis külaelanike, sponsorite ja Viimsi valla ühistoel. Külavanem tänab kõiki, kes käe külge panid – projekteerijat Ants Randa, Randvere küla puukunstnikku Endel Sarapuud, ehitajaid Lembo Võõsa ja Harri Lugu.
Külavanem Ants-Hembo Lindemann laululava avamisel torti jagamas. FOTO Aime Estna Mullu rajati külla samade toetajate abiga suurematele lastele mõeldud Pomo mängukeskus.
Aasta külla on ka varem kõiksugu tunnustust tulnud – Lindemann sõnul on Kelvingis läbi aastate olnud mitmeid Harjumaa ja Eesti kauni kodu tiitli võitjaid. „Sel aastal õnnestus Kelvingi perekond Saarel saada nii „Eesti kaunis kodu 2016“ tiitel kui ka vabariigi presidendi tunnustus väga kauni kodu eest,“ räägib külavanem.
Kuid nagu Tallinna linn ei saa ka Kelvingi kunagi valmis. Plaane on külarahval mitu – uuesti tahetakse avada kohalik noortetuba ja uuendada mänguväljakuid. „Kangesti tahaks ka Viimsis vahepeal uinakule läinud Merepäeva taasäratada,“ lisab Lindemann, kes oli taasiseseisvusaja esimene Viimsi vallavanem.
Mitte pelgalt külaselts
Harjumaa aasta külaks kandideerisid peale Kelvingi veel Vanamõisa Saue vallas, Ruu Jõelähtme vallas ja Kurna Rae vallas. Aasta küla konkursi projektijuht Anneli Kana sõnul oli komisjon otsust tehes üsna keerukas seisus – kõik neli küla olid omanäolised, tegusad, kodukohast hoolivad ja tugeva kogukonnaga. „Kelvingi puhul on kindlasti eeskujuks sponsorite ja toetajate kaasamine oma projektidesse. Olgu selleks siis rannapromenaad, mängu- ja spordiväljakud, laululava või muu,“ märgib ta.
Samuti jäi komisjonile silma Kelvingi üldine heakord ja juba nimetatud kauni kodu konkursi võitjate rohkus.
Kuid on miski veel, mis eristab Kelvingit teistest küladest – külaelanike loodud MTÜ Kelvingi Tehnovõrgud haldab ka küla veevärki, pumbajaamadest torustikeni. Eriliseks muudab tänavuse laureaadi ka see, et tegu on väga noore külaga – Kelvingit küla hakati rajama 1993. aastal varem nõukogude sõjaväe kasutuses olnud mereäärsele alale. Juba kümme aastat hiljem võis mööduja näha täisjõus küla. Minevikku on külaelanikud oma igapäevaeluks ka ära kasutanud – nii asub lasteaed kolmekorruselises endises sõjaväe lasketiirus. Ajakirjandusse on kelvinglased pääsenud peale kaunite kodude sellega, et 2013. aasta presidendi vastuvõtuks valmisid Kelvingi külarahva käte all Estonia teatri ees seisnud lumememmed.
Anneli Kana arvates on Kelvingi küla tõestus, et Tallinna nn kuldses ringis pole sugugi vaid magalarajoonid, vaid tegus ja ideede rohke külalelu.
