Keilas said kokku vaegkuuljad (0)
Mallori Lemsalu kannab kuulmisaparaati mõlemas kõrvas.Mallori Lemsalu kannab kuulmisaparaati mõlemas kõrvas. 
Eesti elanikest umbes üks kümnendik pistab rinda vaegkuulmise probleemiga. Kuulmise langust on võimalik pidurdada kuuldeaparaadiga, mille hankimise kulust enamuse katab sotsiaalkindlustusamet.

2. novembril korraldati Keila sotsiaalkeskuses vaegkuuljate tervise- ja kuulmisohutuse päev, mida vedas Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing. Selle juhiks on 34-aastane Mallori Lemsalu, kes on hädaliste probleemidega kursis omaenda elukogemuse kaudu – ta nimelt kannab kuuldeaparaati mõlemas kõrvas.

“Parem kõrv kuuleb pahasti,” kurtis üks osalejatest. “Aparaati ei kasuta? Aga olete mõlenud sellele,” küsis Lemsalu. “Hiljuti see hakkas. Käib pea ringi ja on tasakaaluhäired,” kurtis osaleja. “Kui te tunnete, et teil on kuulmise langus, siis soovitan teil audiomeetria test ära teha ja siis vaadata, kas teil on vaja kuuldeaparaati,” soovitas Lemsalu.

“Öeldakse küll, et kuuldeaparaat peaks tooma kuulmise 100 protsenti tagasi, aga tegelikult toob kuuldeaparaat kuulmise 50-60 protsendi peale,” täpsustas Lemsalu. “Kui teil on kuuldeaparaat, siis on suur tõenäosus, et teil ei lähe kuulmine halvemaks. Kui te käite ilma aparaadita, siis teil läheb kindlasti kuulmine halvemaks.”

Aparaadid 3400 eurot

Lemsalul endal tekkisid probleemid kuulmisega kümne aasta eest, aga esialgu ta ei tegelenud sellega: “Aparaadi ma sain kuus aastat tagasi, siis kui sain aru, et kuulmislangus on nii suur.”
Kõigepealt sai ta aparaadi vasakusse kõrva, aga kuna kuulmine langes järgneva viie aastaga 20-30 detsibelli, siis määrati talle keskmine puue ja tänavu hakkas ta kandma kuulmisaparaati ka paremas kõrvas.

Kaks kuulmisaparaati koos kommunikaatoriga maksavad kokku 3400 eurot. “Kui ma kõnesid vastu võtan, ma võtan kommunikaatoriga. Siis tuleb kõne otse aparaati,” selgitab Mallori.
Kommunikaator riputatakse kaela. See kaalub 100-200 grammi.

3400 eurost maksis Lemsalu ise 340 eurot, ülejäänud 90 protsenti kattis sotsiaalkindlustusamet.

Müra ja traumad

Kas pole seda hirmu, et kuulmine kaob täiesti ära? “Kõike võib juhtuda. Kuulmist tuleb hoida. See võib langeda päris kiiresti. Oleneb keskkonnast, kus sa oled,” väidab Lemsalu.
Miks siis Lemsalu kuulmine ikkagi halvenema hakkas? “Ma töötasin aastaid tööstustehnikumi mehhaanikuna. See oli väga mürarikas keskkond. Ma arvan, et see võis löögi anda kuulmisele. Kasutasin küll kuulmiskaitse vahendeid, aga ikkagi,” räägib ta.

Müra – 70-80 detsibelli – tekkis mahlapakendite tootmisest. “See ettevõte on nüüd likvideeritud. See oli tetrapakendi allhanke firma. Ta töötas algul Suur-Sõjamäel, hiljem oli Laagris,” meenutab Lemsalu, kes oli ettevõttes kokku seitse aastat. Praegu tegeleb ta tänavareklaamiga, mis on palju vaiksem töö.

Lemsalu arvab, et kuulmisprobleemide taga võib olla ka lapsepõlv, kui tal oli palju peatraumasid. “Ma kukkusin väiksena laste mänguväljakul kandiliste raudtorude pealt alla. Siis oli päev otsa pilt kadunud. Mitte kooma, lihtsalt oli teadvuse kaotus ja see võis ka mingi mõju anda. Mu pea oli katki ja kinniseotud.”

Kuulmise languse võib põhjustada veel insult või lapsepõlves võetud kanged rohud. Lemsalu lastel õnneks kuulmisprobleeme ei ole, küll on tema emal juba ilmnenud väike kuulmise langus.
Lemsalu usub siiski, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki Eesti vaegkuuljaid aidata.

Vaegkuuljate organisatsioonid
• Vaegkuuljaid on Tallinnas ja Harjumaal kokku umbes 40 000.
• 2001 moodustati Harjumaa Vaegkuuljate Ühing.
• 2008 nimetati see Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühinguks (THVK), millel on praegu 141 liiget.
• 1999 asutatud Nõmme Vaegkuuljate Selts enam kui saja liikmega tegutseb eraldi organisatsioonina.
• 2011 asutati MTÜ Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühing, mis tegeleb kõrvakohina ehk Meniere’i haiguse probleemidega, liikmeid on 18.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.