Keilas lõpeb hooldushaigla rajamine (0)
Keila äärelinnas saab viimast lihvi haiglahoone kõrge keskosa ehk palatitekorpus. SA PJV Hooldusravi avab selles veel tänavu õendusabikeskuse ja hooldekodu. Uue aasta alguses kolivad sinna üle ka Harku hooldekodu asukad.

Eesti suurima hooldusravikeskuse rajamine Keila haiglasse algas mullu oktoobri lõpus. Kokku on investeeringute suurus 10, 5 miljonit eurot. Sellest 3,9 miljonit saadi Euroopast. Ülejäänu on erakapitali katta. PJV Hooldusravile kuulub haigla keskosa.

Kui Harju Elu mullu novembris haiglat külastas, oli seal just alustatud lammutustöödega. 11 kuud hiljem on pilt hoopis teine. Peatöövõtja Rand&Tuulberg AS-i mehed teevad veel viimaseid ehitustöid. Kokku pannakse mööblit, köögi ja muude ruumide seadmeid. Praegune valmimise tähtaeg on novembri keskpaik. Siis hakatakse endise sünnitusosakonnas asuvatest palatitest tooma hoolealuseid B-korpusesse. Uue aasta alguses kolivad sinna ka suletava Harku hooldekodu elanikud.

Palatid ja “vannitänav”

“Võrreldes vanade ruumidega on uued nagu öö ja päev. Rõõmu teevad avarad patsientide palatid ja hooldekodu elanike toad, ühiskasutatavad ja toitlusturuumid. Samuti vannitod ehk personali poolt kasutusele võetud termin “vannitänav”,” räägib SA PJV Hoolduaravi õendusjuht Riina Rannaääre. Avaratesse ruumidesse saab pesuraamiga ja ratastooliga. Uksed on laiad ja ruumid põrandaküttega.

Rannaääre selgitab, et korpuse kuuest korrusest on ülemised kolm iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ehk hooldushaigla kasutada. Kolmas korrus on pooleks õendusega ning hooldekoduga, 1.-2. korrus on hooldekodu käsutuses. Õendusabis on 200 voodikohta ja hooldekodus 150.

“Iseseisva statsionaarse õendusabi (hooldusravi) osakonna palatid ja hooldekodu toad on ühe kuni kolmekohalised. Vaated avanevad männikule, koolile, lauluväljakule ja kirikule,” selgitab Rannaääre.

Viiakse rõdule

KEK-i poole avanevad korpuses rõdud, mis on külmal ajal klaasidega suletud. Kevadel ja suvel saavad rõdu kasutada patsiendid ja elanikud. Kindlasti saavad sinna ka need, kes ise enam ei liigu.

Elanike eest hoolitsevad õed, hooldustöötajad, tegevusjuhendajad ja koristajad. Igal patsiendil ja hooldekodu elanikul on hädanupp. Korrustel on liikumise- ning füsioteraapiateenuseks vajalikud ruumid ja vahendid. Elanikel on ka eraldi ruumid, kus saab näiteks sünnipäeva pidada või omastega kohtuda.
Soklikorrusel on elanike vastuvõtt ja riietehoid, köök, pesumaja koos triikimisruumiga ning personali riietusruumid. Samuti ka saunad, haigla apteek ning kohvik. Lisaks sellele on seal ruumid lahkunute hoidmiseks, surnukeha korrastamiseks ning lähedaste hüvastijäturuum.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.