Keila koolile tehakse aastaga juurdeehitus (0)
Article title
Keila kooli Loode- ja Pargimaja juurdeehituse plats 3. oktoobril. Foto Allar Viivik

Praegu kolmest erinevast osast koosnev hariduskompleks saab juurde 20 klassiga õppeosa, söökla ning ka võimla. Tulevikus mahub praegu ruumipuuduses vaevlevasse suurhoonesse eestikeelsed 1.–4. klasside õpilased ja venekeelsed 2.–9. klassid.

Pikk õppekorpus ehitatakse kolme olemasoleva maja taha ehk vastu männikut-kuusikut. Söökla ja võimla asuvad koolihoone ning Pargi 2a korruselamu vahel.

Keila abilinnapea Timo Suslov ütleb, et ehitustööd kestavad järgmise aasta oktoobrini. “Tänaseks on kõik lammutustööd lõppenud ja kohe alustatakse vundamendi kaevamisega. Ära on tehtud kaugküttetrassi ringitõstmine ning seda juba tänavusel suvel,” räägib Suslov.

Hoonete ehitusalale jäänud puud võeti maha. Kuid sama palju istutatakse neid samasse männiparki. Alles jääb ka läbipääs Pargi tänavalt laululava ja haigla suunas, kuid see nihkub Pargi 2 korrusmaja poole.

Viis miljonit eurot

Koolimaja ehitab Magma OÜ ja Mapri OÜ ühiselt. Eelarve on üle viie miljoni euro, kogu ehitust koordineerib ja rahastab Keila Vesi AS.

Kas järgmine õppeaasta algab juba juurdeehituses? “Loodame, et mingeid viivitusi ei tule. Siis saab kindlasti alustada uut kooliaastat uutes ruumides,” lubab abilinnapea.

Kui kauaks on nüüd Keila kooli ruumimure (kitsikus) lahendatud? Kas sellist ohtu pole, et kooli küll laiendati, kuid näiteks aastal 2030 või 2040 on õpilasi juba vähem? “Arvan, et ruumipuudus saab sellega lahendatud. Aga seda ma ei arva, et lapsi 2030 ja 2040 aastal pole,” ütleb Suslov.

Hariduskompleks pärast juurdeehituse valmimist. Ees on uus korpus, kus asuvad söökla ja võimla. Foto repro 

Juurdeehitust projekteeris Projektbüroo OÜ, vastutav arhitekt on Jane Teresk ning temaga koos toimetas Alice Philips. Kas võrreldes kevadise ajaga, kui projekt oli veel alguses, on tulnud ette ka muudatusi? “Ehitus on alles algstaadiumis, hetkel ei ole toimunud erilisi muudatusi, mis oleks silmaga nähtavad, mõningased täiendused on toiminud konstruktiivses lahenduses, mis on loomulik tööprotsess,” ütleb Jane Teresk.

Väga kiire tempo

Küll oli projekteerimise tempo väga kiire. Aga arhitektid püsisid ilusasti graafikus. “Me teadsime ette, et aeg on väga piiratud. Arvestasime sellega ja tegutsesime operatiivselt. Selle objekti puhul kaugtöö isegi päästis, sest tööpäevad kodus olid pikad,” kirjeldab ta. Suuri raskusi õnneks ette ei tulnud. “Püüdsime täita kõik tellija soovid ja mahutada kõik soovid etteantud hoone mahtu. Kõige keerulisem oligi võibolla lühike projekteerimisaeg. Loodame, et tulemus vastab ootustele,” loodab naine.

Arhitekt seletab, et tänaseks on ta kohapeal käinud ühe korra. Suhtlust ehitajaga on olnud rohkem. “Hetkel käivad ettevalmistused ehituseks. Kui algab hoone ehitus, siis kindlasti külastan objekti tihedamini,” ütleb ta.

Kas Keila kool oli Terskile esimene taoline suur objekt? “Olen ka varem projekteerinud nii koole, lasteaedasid kui ka büroohooneid. Esimese lasteaia rekonstrueerimisprojekti tegin juba aastal 2005,” meenutab arhitekt.

Keila viis koolihoonet

• Männiku servale rajati 1929–1930 algkool-vabadussõja mälestusmärk. Selle kõrvale valmis Pargi tänavale 1960. aastal hoone, kus hiljem töötas aastaid Keila 2. keskkool (hiljem ühisgümnaasium). Praegu töötab samas Keila põhikool.

• Aastatel 1967–1967 ühendati kaks hoonet vaheosaga. 1975 valmis Põhja tänaval toonase 1. keskkooli (hiljem gümnaasium) hoone. Seda kasutati kuni detsembris 2010 Ehitajate tee ja Paldiski maantee ristmikul asuva Keila kooli uue maja valmimiseni. Põhja tänava tühi kool lammutati talvel 2016/2017.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.