Keila keskpark – uuenduse järel armastatud puhkekohaks (0)
Article title
Purskkaev alustas tööd linna sünnipäeval ehk 1. mail.

Konkursi “Eesti kaunis kodu” maakonna ühiskondlike objektide hulgas pälvis esikoha Keila linna keskpark. “Tänu uuenduskuurile on see muutunud avarate kõnniteede ja rohkete istutusaladega, purskkaevu ja paviljoniga jalutuspaigaks,” seisab põhjenduses. Park avatakse hoovilugude päeva hommikul ehk 15. augustil.

Pargi ümberkorralduse ning laiemalt kogu linna haljastuse eestvedaja on linnaaednik Inge Angerjas. Tema sõnul kestsid pargi uuendamise planeerimine ning ehitustööd üle kolme aasta. “Tänu uuendustöödele on linnaelanikud saanud kaasaegse puhkekoha, kus leidub võimalusi nii vaikseks mõtiskluseks kui ka aktiivsemat tegevust näiteks pargipuude tundmaõppimisel parginäituse abiga,” ütleb Angerjas.

Pargiga koos käib kindlasti ka paviljon. Fotod Allar Viivik 

Keskpargi rekonstrueerimistöid finantseeris kogu ulatuses Keila linn. Projekti lepinguline maksumus oli 1,3 miljonit eurot.

Uus valgustus ja purskkaev

“Kõige suurem muudatus on minu hinnangul pargiteede ja valgustuse osas. Ning muidugi purskkaev, kõige keerukam osa pargi terviklahendusest,” jätkab Angerjas. Projekti autor OÜ Lootusprojekt ning ehitustööde peatöövõtja AS Terrat.

Tänaseks on kõik suuremad tööd tehtud. Esialgu plaaniti park pidulikult avada 11. juuli hommikul. Kuid maru ja vihmane ilm lükkasid kava edasi. Uus avamise tähtaeg on 15. augustil, kui Keilas toimub linna hoovilugude päev. “Avame ikka pargimuusika saatel koos väikese peoga,” lubab Angerjas.

Kuidas on kõik uuendused linnarahva poolt vastu võetud? Angerja sõnul on enim tagasisidet tulnud kortermajade elanikelt, kellel oma aeda ei ole. Pargikülastajaid on lähemalt ja kaugemalt. “See näitab, et hästi kujundatud avalik pargiruum on puhkamiseks vajalik ja muudab väikelinna elukeskkonna atraktiivseks,” hindab aednik.

Kõrgeim tunnustus

Linnapargi ala on 19. sajandi alguses asutatud ning 1960-ndatel likvideeritud kalmistu. Kui palju seda planeerimisel arvestati? “Projekt on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga ning tööde tegemisel järgiti Lootusprojekt OÜ koostatud muinsuskaitse eritingimusi ning inspektorite nõuandeid,” ütleb Angerjas.

Linnaaednik Inge Angerjas ning värskeltistutatud roosid. Foto erakogu 

Arvestati ka 1965. aastal koostatud pargiprojektiga, mille autor oli tookord aia- ja pargiarhitekt Endel Kaldmäe. Tema kujundust nii pargiteede kui ka põõsarinde osas püüti säilitada. Purskkaev on teadlikult projekteeritud ajaloolise kalmistu piiridest väljapoole.

Tunnustus on nüüd välja kuulutatud. Mida see linnaaednikule ning laiemalt kogu Keilale tähendab?

“See on kodukaunistamisliikumise kõige suurem tunnustus, mille annab vabariigi president. Kaunis pargimaastik on kaunis kodu selle kõige laiemas tähenduses. Oleme üheskoos panustanud linnamaastiku korrastamisse, mis pakub elamusi erinevatele põlvkondadele. Eelkõige on see tunnustus linnale ja linnavalitsuse tööle ja annab kinnitust, et kodukaunistamisliikumine on Keilas au sees,” on Inge Angerjas rõõmus.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.