Kehras esitati asula unustatud valssi (0)
Article title
Ekspositsiooni vaatavad Anne Oruaas (keskel) ja rahvateatri Kehra Nukk eestvedaja Margit Aasmaa. Foto Allar Viivik

Laupäeval, 3. juulil avati koos Kehra päeva ja laadaga raudteejaamas muuseumi uus ekspositsioon. Samas kanti ka ette 1950-ndatel loodud, kuid juba unustusse vajunud ning nüüdseks mälu järgi taastatud “Kehra valss”.

Muuseum avati kivist jaamas 2018. aasta veebruaris ning seal saab põhjaliku ülevaate vabadussõjast asulas ja selle ümbruses. Nüüd Aegviidu-poolsesse saali lisandunud püsiekspositsioon on puhtalt Kehra-keskne.

“See väljapanek ei ole Anija valla ekspositsioon. Asume ju keset vallasisest linna. Ja asula on ometi nii tähtis koht, et väärikat ajalugu tuleb jäädvustada,” ütles Anne Oruaas MTÜ-st Kehra Raudteejaam. Ta lisas: “Just reedel tekkis ühel külastajal küsimus: kui vana on asula? Arheoloogia abiga saab algust lugeda julgesti tuhandete aastate tagant. Kuigi nähtavad hooned-rajatised on ajaliselt sootuks uued.”

Ekspositsiooni koostati Leaderi projekti abiga pea kolm aastat. Raha saadi projektist veidi alla 10 000 euro, meenutusi ja esemeid koguti aastaid. Puuduva toetusega aitas muuseumit Anija vallavalitsus.

“Kehra valsi” esitasid Hendrik Lillsoo ning Heli Karu. Fotod Allar Viivik 

Enamik eksponaatidest on kas asulas toodetud, siin kasutatud või seotud siinsete inimestega. “Põnevamad on kindlasti Kehra makett, mis hõlmab Jägala jõe kallastel olevat asustust Kehra põliskülast Kaunissaare mõisani. Makett kajastab küll tänapäeva, aga võimaldab näidata, kus on midagi varem olnud. Uurimist juba jätkub,” selgitas Oruaas.

Teenetemärgid ja kringel

Interaktiivne pildigalerii sisaldab umbes 700 ajaloolist fotot ja dokumente. Ajaloolised esemed on peamiselt ehtsad. Koopiatena on väljas kunagise vallavanema Johannes Kallangu riiklike teenetemärkide juurde kuuluvad tunnistused ning Kehra riigimõisa näitustelt saadud aukirjad. Muidugi on koopia 10. sajandist pärit rahapotist, mis 1940. aastal Kehra külast leiti. Koopia valmistas kunstnik Jana Ratas.

“Üks silmatorkavamaid eksponaate on kunagi muuseumi naabermaja küljes rippunud pagaritöökoja tunnus või reklaam – kuldne kringel. 1938. aastal tehtud foto näitab, kus see asus. Kringli saime 2008. aastal naabermaja pererahva käest, kes leidsid selle oma kuurist ja hoolega alles hoidsid. Puidust kringli restaureeris Valdo Praust,” lisas Oruaas.

“Arheoloogia abiga saab algust lugeda julgesti tuhandete aastate tagant. Kuigi nähtavad hooned-rajatised on ajaliselt sootuks uued.”

Kõik väljapaneku sünnile kaasa aidanud said laupäeval tänukirjad ning muuseumirahva keedetud moosipurgi. Kuraator ja kujundaja on Moonika Maidre.

Taasleitud Kehra laul

Pidulikul päeval kanti aastakümnete järel taas ette laul “Kehra valss”. Seda esitasid klaveril Heli Karu ja tema õpilane Hendrik Lillsoo, kes on 1990-ndatel olnud linnapea Jüri Lillsoo lapselaps.

Muusikapala loost rääkides ütles Oruaas, et see kirjutati 1950-ndatel. Valsi autor on Else Wunderlich. “Siin elasid 50-ndate keskel kolm õde Wunderlichi. Üks sai abielludes Puusepaks. Teine ehk kõige noorem lõpetas keskkooli. Nad olid kõik väga aktiivsed laulutüdrukud ja -neiud. Olen kuulnud jutte, et nad sõitsid paadiga Kaunissaarde ja tagasi. Ja kogu tee laulsid, nii et mets kajas,” ütles Oruaas.

Else Wunderlich oli vanuselt teine ning tema ongi valsi autor. Mõni aeg tagasi hakkas muuseumirahvas otsima, kuidas muusikapala kätte saab. “Alustasin Rakvere muuseumist, kust sain teada, et see laul on tõepoolest olemas. Sealt juhatati edasi Kadrinasse, sest sealt olid nad pärit. Edasi juba Magda Puusepa tütre juurde, kes elab Põlvas. Ta on Kehra koolis õppinud,” meenutas Oruaas.

Sõnad olid tütrel õnneks olemas, kuid kahjuks mitte viisi. Edasi otsiti asulast ja selle ümbrusest inimesi, kes valsi viisi mäletaksid. On inimesi, kes seda laulu mäletavad. Ja ühel kevadõhtul kogunesidki neli kehralast ja lauluõpetaja Epp Soo. “Kehra valsi” taastasid Helve ja Madis Mägi ning õed Reet Tala ja Tiiu Paasik. Noodid kirjutas laulmise järgi üles Kehra kooli endine muusikaõpetaja Epp Soo.

Kehra tähtsündmusi

• 1241 – Kehra küla mainimine Taani hindamisraamatus.
• 1876 – tegutsema hakkas raudteejaam.
• 4. jaanuar 1919 – vabadussõja lahing asula lähedal.
• 1938 – valmis tselluloositehas.
• 1945 – alevi õigused.
• 1993 – Kehra sai linnaks.
• 2002 – vabatahtlik ühinemine Anija vallaga.
• 2018. aasta veebruar – raudteejaamas avati muuseum.

Vaata galeriid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.