Kas turbakaevandus Rummu rabas viib kohalikelt kaevuvee? (0)
Article title
Reet Romet.

Rummu rabas, mida tuntakse ka kui Kodasoo turbamaardlat, soovib AS Tootsi Turvas alustada 140 hektaril turba kaevandamisega. Kohalikud elanikud on mures kaevuvee, kaevandusmüra ja tolmu, aga ka Kaberla oja ja Rummu järve tuleviku pärast.

Keskkonnaamet väljastas juba 1. juunil 2005 AS-ile Kumari Kodasoo turbamaardla kaevandamise loa, mis viis aastat hiljem registreeriti ümber AS-ile Tootsi Turvas. See firma omakorda taotles keskkonnaametilt vee erikasutusluba Kodasoo turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete ärajuhtimiseks.

2015. aastal esitas Inseneribüroo Steiger OÜ keskkonnaametile “Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande” – ühtekokku 102 lehekülge. Koondhinnang kõlas: “Kokkuvõttes on Kodasoo turbatootmisalal kuivendusvete eesvoolu juhtimine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga.“

Tants lubade ümber

Aruande põhjal väljastas keskkonnaamet Tootsi Turbale 11. mail 2016 vee erikasutusloa, mis seisneb kuivendusvee ärajuhtimises läbi settebasseini Tiitsu kraavi kaudu Kodasoo ojja, mis omakorda suubub Kaberla ojja. Kuivendusvee koguseks väljalasust on vee erikasutusloa kohaselt 321 000 kuupmeetrit aastas.

MTÜ Rummu Järve Külade Selts esitas Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti väljastatud vee erikasutusloa tühistamiseks, kuid kaebus jäi nii seal kui ka Tallinna ringkonnakohtus rahuldamata.

“Riigikohtusse läksime ka, esitasime sinna vaide, aga riigikohus lükkas tagasi, ütles, et kõik on korras, nad ei võta menetlusse üldse,” kurdab Kaberla küla Lubjaahju talu perenaine Reet Romet.

Külade elanikud lootsid nüüd lubade aegumist. Tootsi Turbale väljastatud maavara kaevandamise loa tähtajaks oli 20. oktoober 2019, vee erikasutusloa tähtajaks 19. oktoober 2020. Et tähtajad olid kukkumas ja turba kaevandamisega polnud veel alustatudki, taotles ettevõte aga lubade pikendamist.

Ehkki Kuusalu vald ja Eestimaa Looduse Fond lubade pikendamist ei soovinud, otsustas keskkonnaamet 6. mail 2020 ühendada nii 2005. aastal väljastatud turbamaardla kaevandamise loa kui 2016. aastal väljastatud vee erikasutusloa ühiseks keskkonnaloaks.

Reet Romet ja Olavi Vint Lubjaahju talu salvkaevu ees. 
Liina Freivald Rummu rabas. 

Uus ühendluba võimaldab Tootsi Turbal kaevandada Kodasoo alalt turvast aastani 2049. Keskkonnaameti otsust on siiski võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest.

Kas kaevuvesi kaob?

Rometi sõnul käisid turbahuvilised Rummu rabas olukorda takseerimas juba aastakümnete eest. “Siin alustati eeltöödega, tehti mingid kuivenduskraavid, aga kaevandama veel ei hakatud. Kui need esialgsed kraavid sisse aeti, siis inimeste salvkaevud jäid tühjaks,” teab naine.

Lubjaahju talul on kaks kaevu. Neist pumbaga kaev ulatub 22 meetri sügavusele, vändaga salvkaev 10 meetri sügavusele.

“Kuna tegemist on karstialaga, võivad kaevandamise käigus sattuda turbaosakesed põhjavette ja jõuda meie kaevudesse,” muretseb Haavakannu küla Keskuta talu perenaine Liina Freivald.

Tema puurkaev on 40 meetrit sügav. “Kui sinna ikka tulevad kaevandamisest tekkivad jääkained sisse, see kaevu sügavus mind ei päästa,” ütleb Freivald.

“Põhjaveed saavad kindlalt ära rikutud. Väidetakse küll, et ei juhtu midagi, aga praktika näitab teiste turbarabade näitel, et see on nii olnud,” kinnitab Reeda abikaasa Olavi Vint.

Müra ning tolm

“Kaevandusala piir on minu majast 800 meetri kaugusel. Kaevandamisega kaasneb müra. Dokumendi alusel, mida tahetakse keskkonnaametis kinnitada, lubatakse kaevandada tööpäevadel hommikul kella kaheksast õhtul kella kümneni,” viitab Romet 6. mai otsusele.

Freivaldi majale oleks tulevane kaevandus veelgi lähemal, kõigest 500 meetrit.

“Probleemiks on ka turbatolm. Tõenäoliselt ta hakkab sealtpoolt siiapoole liikuma, sest me ju teame, kustpoolt tuuled puhuvad,” jätkab Romet.

“Mööda tolmust kruusateed hakkavad suured rekkad sõitma. Kui ikka hakatakse tolmutama õhtul kella kümneni, nagu plaanis on, siis ei ole meil enam rahu,” ütleb Vint.

Oja ja järv

Romet muretseb 17-kilomeetrise Kaberla oja pärast, kuhu on kavas suunata Kodasoo turbaraba kuivendusveed. “See on lõheliste kudemispaik. Juhul kui tasakaal ära rikutakse, siis lõhe siit kaob.”

Murelapseks on ka 44-hektariline Rummu järv. “See on rabajärv, veelindudele ja loomadele hästi turvaline paik. Kuidas saab olla, et kaevandusega siin veerežiim ei muutu?“ on Romet pessimistlik.

“Rikutakse meil see ilus raba ära siin. Mina ja ümbruskonna inimesed ei ole keegi õnnelikud selle üle,” arvab Vint.

“Kas seda kõike peab tegema Tallinna ligidal turismi jaoks potentsiaalses piirkonnas? Seda raba võiksid inimesed vaatamas ja nautimas käia,” arutleb Freivald.

Kaberla oja. 
Rummu järv. Fotod Andres Tohver 

AS Tootsi Turvas probleemi ei näe

Kui palju turvast Rummu (Kodasoo) piirkonnas on?

Evelin Krekker, AS Tootsi Turvas keskkonnaspetsialist: Vastavalt 2018. aastal läbi viidud jääkvaru uuringule hinnati hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru koguseks 155 000 tonni ja kaevandatav varu on 150 000 tonni. Vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru koguseks 274 000 tonni ja kaevandatav varu on 274 000 tonni. Mäeeraldise pindala on 112,71 hektarit, teenindusmaa pindala 139,92 hektarit.

Millise tehnoloogiaga hakkaks piirkonnas kaevandamine toimuma? Kui kaua see kestaks?

Planeeritud on pinnakihiline kaevandamine isevoolse kuivendamisega. Kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, abitöödel kasutatakse ka linttraktoreid. Turvas laaditakse autotranspordile greiferekskavaatoritega. Kaevandamise kestus oleneb aastasest kaevandamise mahust. Kaevandamise luba väljastatakse turba puhul 30 aastaks.

Kuidas mõjutab turba kaevandamine Kaberla oja ja Rummu järve olukorda?

Eesvoolu juhitakse valdavalt sademetest tulenevat vett isevoolselt kraavidega. Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee koguseks on hinnatud keskmiselt kümme liitrit sekundis, mis moodustab vähem kui viis protsenti Kaberla oja vooluhulgast. Arvestades kuivendusvee osakaalu ning vee lahjenemist enne Kaberla ojja suubumist, ei halvenda Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitav vesi Kaberla oja vee kvaliteeti. Rummu järvele jäetakse 200 meetri ulatusega kaitsevöönd, mis tagab Rummu järve veetaseme säilimise.

Kas kohalike inimeste muredel, et turba kaevandamisega seoses võib nende kaevuvesi kaduda või reostuda, on alust?

Joogiveeks kasutatav maapinnalähedane põhjavesi toitub valdavalt sademetest, toitumine rabaveest puudub või on marginaalne. Seetõttu ei ole oodata veetaseme alanemist seoses turba tootmisega. Samuti ei halvenda turba tootmine vee kvaliteeti kaevudes, kuna turbatootmisalalt ei juhita vett põhjavette, vaid kraavidega eesvooluks olevasse Kodasoo ojja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.