Poolt
Mart Võrklaev
Riigikogu liige

Kes, miks ja kui palju tuludeklaratsiooni esitamise järgselt raha tagasi sai või pidi hoopis riigile juurde maksma? Seda küsimust olen Eesti inimesi viimasel ajal lahkamas täheldanud nii õhtusöögilauas kui sõprade seltsis. Nendest vestlustest õhkub nii lihtinimlikku huvi aga ka arusaamatust.

Eestis juba 1994. aastast kehtinud lihtne, õiglane ja ühetaoline tulumaksusüsteem on riigikassa täitmise eesmärgil asendatud keerulise, ebaõiglase ja mis kõige hullem, riigi eest kartust tekitavad süsteemiga. Parafraseerides üht tuntud ütlust, siis see tuli nägi ja ebaõnnestus. Reformierakonna hinnangul on viimane aeg see korda teha, seda järgmistel põhjustel.

Kus peitub ebaõiglus?

Alustuseks – inimesed ei saa või ei taha sellest aru saada. Keerulise valemi järgi ja 6000 astmega arvutuskäik paneb paljusid lihtsalt käega lööma ning oma ausa tööga välja teenitud tulu “igaks juhuks” riigi kätte hoiule jätma. Arusaamatu süsteem tekitab hirmu eksida.

Samal ajal on hulk “kavalpäid”, kes saavad maksusüsteemist väga hästi aru, kuid tunnetavad ebaõiglust ja kui arvutuskäik näitab, et nii on soodsam – asuvad oma tegelikke tulusid varjama. Ebaõiglane süsteem tekitab kiusatust petta.

Kus aga peitub siis see ebaõiglus? Kõige valusamalt karistab riik kõrgema piirmaksumääraga – 31,1% – tegelikult tublisid ja töökaid keskklassi kuuluvaid inimesi, kes kindlasti riiki petta ei tahaks. Maksusüsteemi tekitatud küür tabab ühe grupina näiteks neid, kelle najal seisab meie haridussüsteem ja seega ka paljude põhiväärtuste alused – õpetajaid. Õpetajate palgaga seotud küsimused ja ootus selle järjepidevale kasvule on mulle kui endisele omavalitsusjuhile ehk koolipidajale liigagi tuttav teema.

“Kõige valusamalt karistab riik kõrgema piirmaksumääraga – 31,1% – tegelikult tublisid ja töökaid keskklassi kuuluvaid inimesi, kes kindlasti riiki petta ei tahaks.”

Vaatame õpetaja näitel, kuidas tänane maksusüsteem tegelikult tubli töö tegijat karistab. Õpetaja miinimumpalk oli 2019 ja 2020. aastatel vastavalt 1250 ja 1315 eurot ning maksuvaba tulu sellelt 472 ja 436 eurot kuus. Rae vallas maksame kohalikust eelarvest kõikidele õpetajatele sellele lisaks veel 100 eurot ja klassijuhatajatel tuleb juurde ka selle töö eest saadav 200 eurot.

Kui nüüd õpetaja olude sunnil või enda soovist tulenevalt teeb ka lisatunde, saame keskmiseks palgaks 1850 eurot, mille puhul on maksuvaba tulu kõigest 138 eurot. Ehk tänu omavalitsuse panusele ja õpetaja pingutusele on ta maksuvaba tulu kaotanud 500 – 138 = 362 eurot.

Rohkem inimesi maksuküüru alla

On tõsi, et riik ei koosne ainult edukast keskklassist ja paljud saavad tänase süsteemi läbi nautida ka senisest kõrgemat sissetulekut, kuid mitte kauaks. Süsteem oludes, kus inimeste palgad ja sissetulekud kasvavad kiiresti, tähendab, et igal aastal liigub üha suurem hulk keskmise sissetulekuga töötajaid oma tulutasemega maksuküüru alla.

Järsku hakkab seni lahke riik neid hoopis kõrgemalt maksustama. Mis rõõmu pakub sel juhul eneseteostuse eest tasuks saadav palgatõus, kui riik sealt iga kolmanda euro endale napsab?

Kas küürakat on võimalik ravida? Jah on, ning meil on selleks plaan, kus aastal 2021 nihutame maksuküüru ülespoole ehk 1700–2600 eurot, mis minu näite põhjal vabastab näiteks suurema osa õpetajatest tänase küüraka maksusüsteemi karistusest ning seejärel on aastal 2022 kõigil ühine tulumaksuvaba tulu 500 eurot kuus.

Minu näite puhul oleks õpetaja VÕIT 840 eurot aastas.

Vastu
Kersti Sarapuu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, rahanduskomisjoni liige

See, et tänane maksusüsteem ajab reformierakondlastel harja punaseks, pole midagi imekspandavat. Maksud on küsimus, mis Keskerakonda Reformierakonnast tugevalt eristab. Harjumuspärase ühetaolise maksusüsteemi ümberpööramine ning astmelise tulumaksusüsteemi suunas liikumine mõjus neile kui punane rätik härjale ja kui rahvas on uue süsteemi valdavalt omaks võtnud, siis reformierakondlased mitte.

Tõepoolest, 2018. aasta jaanuaris viidi läbi Eesti ajaloo suurim ning olulisim maksumuudatus, eesmärgiga suurendada maksuvaba osa just väikese ja keskmise palgaga inimestel.

Tulumaksuvaba määra hüppeline tõus 180 eurolt 500 euroni tähendas 1200 eurose sissetuleku juures igakuiselt 64 eurot lisatulu. Samuti võitsid maksureformist ka kõik need, kelle sissetulek on kuni 1776 eurot. See tähendab, et maksimaalselt võisid ühe pere sissetulekud aasta lõikes suureneda kuni 1536 eurot.

Need inimesed väärisid võitu

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel on palgakäärid Eestis üha suuremad ja kiiremini kasvavad ning sellest lähtuvalt oli tulumaksureform ainus valik, sest maksureform jättis just madalamat ja keskmist palka teenivatele inimestele enam raha kätte.

Kõik need sajad tuhanded inimesed, kes teenivad palka alla 1776 euro, – päästjad, politseinikud, tervishoiutöötajad, sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja paljud teised olulised ametid – võitsid võrreldes varasema Reformierakonna maksusüsteemiga. Need inimesed väärisid seda võitu!

Reformierakondlasest riigikogu liige toob oma kirjutises esile õpetajad. Kuid tõsi on ka see, et riik on tõesti viimased aastad erinevalt Reformierakonnast õpetajate palgad prioriteediks seadnud ning on hea meel lugeda, et ka opositsioon on seda märganud.

Sotsiaalminister ja ühtlasi Keskerakonna maksutöörühma juht Tanel Kiik on korduvalt märkinud, et algatatud maksureform oli ainuõige samm, mida on vaja järk-järgult koos palgatõusuga kohendada. Selleks on kaalumisel mitmeid variante. Näiteks siduda maksimaalne tulumaksuvabastus keskmise palgaga.

Ümbrikupalga saajate arv ei kasvanud

Mäletatavasti hirmutas Reformierakond rahvast ka sõnumiga, et maksureformi tulemusel kasvab ümbrikupalkade maksmine. Sellele vaatamata oli 2019. aastal ümbrikupalga saajate arv miskipärast rekordmadal.

Seega ei maksa otsida seost sealt, kus seda ei ole ning täna võib öelda, et 2018. aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem pole kaasa toonud ümbrikupalkade kasvu. Vastupidi, tegelikult oleme teinud selge sammu paremuse suunas.

“See tähendab, et maksimaalselt võisid ühe pere sissetulekud aasta lõikes suureneda kuni 1536 eurot.”

Hiljuti tuli Riigikogu suurim opositsioonierakond välja oma maksuplaaniga, kuid olen kõigiga nõus, kes ütlevad, et tegu on vana supi soojendamisega. Keskerakond seda igatahes ei toeta, sest 250 miljonit maksev ettepanek soosiks jõukamaid ning nende poolt nimetatud “lihtne” maksusüsteem ei annaks madalamat palka teenivatele inimestele midagi juurde.

Meil tuleb muuta Eesti maksusüsteemi kaasaegsemaks ja tõhusamaks ning liikuda samm-sammult astmelise tulumaksusüsteemi suunas, mis kasutusel enamikes teistes Euroopa Liidu riikides.

Millegipärast soovib aga Eesti suurim opositsioonijõud selle asemel sarnaneda rohkem idanaabrile kui arenenud Euroopale. Eesmärk peaks olema õiglane ja lihtne astmeline tulumaksusüsteem, mille poole me ka püüdleme.

Kokkuvõttes jääb arusaamatuks, kuidas Riigikogu liige peab küürakaks süsteemi, mis aitab just väikest ja keskmist palka saavaid inimesi ning mida on paljude hulgas toetanud ka rahandus- ja sotsiaalministeerium. Ning selle asemel pakub välja lahendust, mis tooks enim teenivatele aastas 1200 eurot juurde. Keskerakond leiab, et 250–300 miljonit eurot saab ühiskonna huvides otstarbekamalt kasutada.