Mullu juhtus selline asi, et karud käisid Harjumaal mesitarude kallal ebatavaliselt palju. Kahjustuste arvu järsk kasv pani Keskkonnaagentuuri suurendama tänavuseks karujahihooajaks ka küttimislimiiti. Jahimeeste arvates aga võinuks küttimislube veelgi rohkem olla.

Karu võib Eesti lasta 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Seega jahihooaeg veel kestab. Harjumaal on aga limiit juba täis kütitud – keskkonnaamet eraldas tänavu Harju jahimeestele viis karulaskmise luba ning viis mesikäppa on tänaseks ka juba tabatud.

Kõik viis karu lasti tänavu Harjumaa ida- ja lõunaosas – Maapaju jahipiirkonnas ning Kaberneeme, Kostivere, Kõue ja Voose jahialal.

Harjumaa lääneosas oli Padise jahipiirkonnas karu laskmine tänavu keelatud. Põhjuseks sigivate emasloomade vähesus, mistõttu ei lubata neid küttida aastatel, mil emakarudel on eelmisel aastal sündinud pojad.

Karu on palju

Harju Jahindusklubi juhatuse esimees Rein Sõitja ütles, et karu on Harjumaal rohkemgi, kui jahimehed arvasid. „Meil teda ikka on, käisin ka ise passimas paar ööd, oli kolm emast poegadega, oli paar üksikut karu,“ lausus ta.

Sõitja sõnul käis ka pärast jahilimiidi täitumist karusid söötmiskohas, mis tema arvates näitab, et küttimislube oleks võinud veel olla. „Jah, neid võiks veelgi lasta, aga teadlastel Tartus on oma seisukoht,“ ütles ta.

Limiidid jahihooajaks paneb paika Keskkonnaagentuur, kus jälgitakse ulukiasurkondade seisu ning esitatakse hooajaks küttimissoovitus. Agentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles Harju Elule, et tänavune limiit Harjumaal on täpselt paras ning lisalube ei anta. „Muidu kütitakse üle kasvumäära. Rohkem ei tohi küttida, sest see poleks jätkusuutlik,“ põhjendas ta.

Männil nõustub, et karu on metsades palju, kuid tema sõnul peab samas aru andma, et tegu on kõige aeglasema juurdekasvuga loomaliigiga Eestis. „Kui tahame olla jätkusuutlikud, siis ei saa rohkem küttida, muidu on järgmisel aastal limiit veel väiksem ja jahimehed veel pahasemad,“ märkis ta.

Juhuslikud kahjustused

Männil sõnastab ka reegli: piirkonnas peab olema 17 karu, et mesikäppa üldse küttida tohiks. „Siis saab ühe küttida ja 16 jääb alles,“ selgitas ta. „Karu pole metssiga, kes paljuneb väga kiiresti. Karu puhul tuleb vaadata pikemat perspektiivi.“

Männil mõistab, et metsaott on jahimeeste jaoks hinnaline trofeeloom. Seda kinnitab ka Rein Sõitja. „Karu on ikka populaarne jahiloom olnud, eks iga jahimees tahab teda korra elu jooksul lasta,“ märkis ta. „Karu laskmiseks peab palju püsivust olema. Kui juba jälgi näed, siis tead passida, omaette asi on, kaua kannatust jätkub.“

Rohkete mesitarude kahjustuste kohta mullu Harjumaal pole Peep Männili sõnul ühest seletust. „Neid on igal aastal erinevates piirkondades – ühel aastal Hiiumaal, siis Harjumaal,“ lausus ta. „Tegu on tõenäoliselt noorte üksikute karudega. Osa neist hukkub, osa saab vanemaks ja õpib metsast toitu hankima. Siis kahjustused kaovad.“