Kui suur kogus on 10 000 tonni kilu või räime? Just nii palju kala töödeldakse Pakri poolsaarel Eesti Traalpüügi Ühistule kuuluvas kalatööstuses.

10 000 tonni on niivõrd suur kogus, et see tundub esialgu hoomamatu. Vähemalt korraga neid kalatonne kokku mõeldes. Aga just nii palju kala töödeldakse oktoobrist aprillini ehk siis hooaja jooksul Paldiski Lõunasadamas asuvas Eesti Traalpüügi Ühistule kuuluvas kalatööstuses.

Vastupidiselt oma nimele ei püüa ega traali traalpüügi ühistu ise midagi. Ainult töötleb – puhastab, soolab, segab vürtsidega, vinnutab, külmutab, pakendab, ladustab. Ja turustab, saates 97% toodangust ekspordiks.

Kalatööstuses ainult ei külmutata ja soolata kala. Spetsialist Nadezhda Palevina lükkab Peipsist püütud särge vinnutuskambrisse. 

Moodsad seadmed

“Idee ühiselt kala töödelda ja turustada tekkis seitse-kaheksa aastat tagasi mitmel meie kalapüügiettevõttel. Koos tundus lihtsam ja ökonoomsem tootmist korraldada ja turustada,” kinnitab Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuht Mauno Leppik.

Läks veel mõni aasta ja Paldiski Lõunasadamasse kerkiski viie kalapüügiettevõtte osalusel ja PRIA rahade toel moodne kalatööstuskompleks. Tootmist alustati 2010. aastal.

“Paldiski valiti asukohaks õige mitmel põhjusel,” meenutab Mauno Leppik, kes algusest peale kui toiduainetööstuse kogemustega mees kalatööstust juhtima kutsuti. “Meie sadam on kauem jäävaba, kui enamik teisi Läänemere sadamaid. Samuti on Paldiski ja kalatööstus ajalooliselt ikka kokku käinud” nimetab tegevjuht Pakri poolsaare kasuks otsustamise põhjuseid.

Kala ei tooda Paldiskisse töötlemisele ainult sadama kaudu ja laevadega; veetakse vahel ka Haabneeme või Leppneeme sadamatest hoopis autodega – nii nagu meri ütleb. Ja ei too oma kala ümbertöötlemiseks ainult viis ühistu moodustanud kalapüügiettevõtet, vaid on toonud ka soome kalurid ja naabrid lätlasedki.

Suurem osa räimest külmutatakse ja pakendatakse siin 10 kilostesse pakenditesse, et siis juba külmutusautodega kaubandusettevõtetesse edasi toimetada.

“Aina enam levib aga ka peenkala ühekaupa külmutamine,” räägib Mauno Leppik turul levivatest trendidest. Hiljaaegu ostis ka traalpüügi ühistu Rootsist moodsa agregaadi, mis räimed ükshaaval külmutab. Nii on perenaisel kaupluses hea valida, kas ta ostab sada grammi kala kassile või poolteist kilo perele.

Et traalpüügi ühistu kalatooted mitte ainult perenaiste, vaid ka spetsialistide poolt hinnatud on, seda kinnitavad arvukad diplomid erinevatelt konkurssidelt ettevõtte avaras merevaatega kontoriruumis.

Ida turg oluline

Ometigi seiskas Venamaa veterinaar- ja toiduinetööstuse inspektorite kontrollkäik läinud aasta lõpul ka Eesti Traalpüügi Ühistu ekspordi Venemaale ja Kasahstani.

“Tegelikult olid vene inspektorid meil nähtuga väga rahul,” kinnitab Mauno Leppik. “Meie ladude külmaseadmed võimaldavad ka tagantjärele tuvastada, mis temperatuur oli laos näiteks 8. aprillil 2012. Pigem tingis ekspordi peatamise mõneti erinevalt tõlgendatavad sanitaarnõuded. Näiteks nõutakse Venemaa tööstustes kasutatavast veest rohkem kontrollnäite.”

Nii pidi ka Pakri poolsaarel asuv kalatööstus hakkama põhjalikumalt vett uurima. Igal juhul eksport, mis katkes 9. jaanuaril, läks jälle käima kaks kuud hiljem ehk 7. märtsil. Vahepeal täitus tehase 3000 ruutmeetrit külmladude pinda kalatoodetega.

“Kuigi ekspordime ka näiteks Iisraeli ja Iirimaale, moodustab Venemaale, Kasahstani ja Ukrainasse minev ikkagi 70% kogu ekspordist,” kinnitab kalatööstuse juht.

Tehases töötab vaatamata tohutule tootmismahule – töödeldakse ikkagi 10 000 tonni kala – vaid poolsada inimest. Valdavalt õrnema soo esindajad. Töö teevad ära masinad.

“Tööl on meil valdavalt kohalikud, Paldiski linna elanikud,” teab Mauno Leppik. Paldiskisse käiakse tööl aga ka Tallinnast.