Kaido Kruusoja: karjääridele ei ole Harku vallas ruumi (0)

On selge, et majanduse normaalseks toimimiseks on vaja ehitusmaterjale, ka paekivi ja killustikku. Aga selge on ka see, et ei ole normaalne rajada karjääre ega kaevandusi tiheda inimasustuse vahetusse lähedusse ja veel enam hoidmist väärt metsadesse.

Harku vallas elab praegu ametlikult üle 16 000 inimese ja see arv kasvab aastas keskmiselt 300–400 võrra. Järelikult inimestele meeldib meie vallas elada. Üks olulisemaid põhjusi selleks on säilinud looduskeskkond, meie rohealad.

Rohelisest vööndist kuldseks ringiks

Kui meenutada ajalugu, oli Nõukogude ajal ümber Tallinna roheline vöönd, mida haldas selleks spetsiaalselt loodud Rohelise Vööndi metsamajand. Raieloa saamine selle metsamajandi territooriumil oli väga keeruline. Sest sellel vööndil oli oma kindel ülesanne – olla Tallinnale kopsudeks. Või nagu moodsas keeles öeldakse – rekreatsioonialaks.

Nüüd on rohelisest vööndist saanud kuldne ring – enamikust Tallinna lähiümbruse valdadest on rohealad kadunud või kadumas, asemele on kerkinud tehismaastik. Harku vald on osanud säilitada linnast ligi 15 kilomeetri kaugusel suure Sõrve metsamassiivi. See on Harku valla rohevõrgustiku peamine tuumala.

Kui Sõrve mets kaoks, lakkaks toimimast kogu meie rohevõrgustik koos seal elutsevate põtrade, metssigade, ilveste ja väiksemate ulukitega. Aga kaoks ka merikotkas, meie punase raamatu lind. Ja siis kaoksid üksteise järel kanakullid, karvasjalg-kakud, laanekakud, herilaseviud ning laanepüüd.

Meie loodus jääks mõõtmatult vaesemaks.

Kuidas meil õnnestus?

Oleme suutnud Harku vallas säilitada selle suure, pea 2800 hektarit hõlmava roheala, millest kolmandik kuulub erametsaomanikele tänu 2013. aastal kehtestatud üldplaneeringule, mis ei võimalda seal arendustegevust, vaid sinna on ette nähtud hoopis looduskaitseala rajamine.

Tänaseks on keskkonnaamet kinnitanud loodava kaitseala piirid. Teadlased on läbi viinud uuringud, tuvastamaks, millised kaitsealused liigid seal täpselt elavad. Kõiki toiminguid on rahastanud Harku vald. Nüüd on looduskaitseala loomise projekt juba vastavates ametkondades kooskõlastamisel. Kulub veel ehk aastake ja…

Nüüd ähvardab oht

Kunagi kanti valla kaardile ehituslubjakivi reserv. Need on väga massiivsed alad, ulatudes praegustest karjääridest Laabu külas läbi Sõrve metsade kuni Rannamõisani välja. Seni kehtis nagu suusõnaline kokkulepe riigiga – vald ei võimalda seal arendustegevust, riik aga ei ava seal karjääre.

Arvestades aga seda, mis ümberringi toimub, mil puudus on ehitusmaterjalist, ka paekivist ja killustikust, on kaevandajad jälle hakanud vaatama meie potentsiaalse paekivireservi poole. Mis saab aga kaevandamise korral ainukesest Tallinna lähiümbruse metsamassiivist?

Keda kaitseb mets, mille keskel on päratu hall auk, kus toimuvad lõhkamised ja mille ümber saalivad suured kallurautod?

See pole enam varjupaik loomadele, elupaik kohalikele ega rekreatsiooniala tallinlastele.

Minu mõtted ühiseks tulevikuks

Ühe laua taha peaksid istuma Harku ja Saue valla esindajad ja inimesed, kes tekitavad survet kaevandamiseks. Esmajoones tuleks maha märkida piirid, kuhu kaevandus laieneda võib. Ja see peaks jääma alale, mis piirneb Keila maantee ja Rannamõisa teega.

Selle ala koos Tammi teega võiks korralikult tühjaks kaevandada, haarates ka vanu, Nõukogude armee poolt lõpuni kaevandamata servi, mis paiknevad hoonetest kaugemal.

Kaevandajatele tuleks anda konkreetne tähtaeg ala tühjaks kaevamiseks, näiteks viis aastat. Ja pärast võiks karjääri põhja rajada näiteks autospordiraja, millel puudub mürareostus, sest tulevik on ju elektriliste autode päralt.

Ka tulevane Juuliku-Rannamõisa teelõik ja Tammi tee Tähetorni ristmikuni võiksid paikneda tühjaks kaevatud ala põhjas. Sarnaselt näeb välja Maardu-Raasiku tee Jõelähtme vallas vanas fosforiidikarjääris – kohe omamoodi ilus. Kui paas on neilt aladelt kaevandatud ja killustikuks väärindatud, siis peaks seda plaanipäraselt kasutama vaid seal, kus tema omadusi reaalselt vajatakse, mitte valama suvaliselt vasakule-paremale.

Tee-ehituses on võimalik kasutada ka aherainet. Seda on väga veenvalt tõestanud Tal-Techi teadlased Ida-Virumaa vanade raudteetammide näitel, mis on ehitatud aheraine ja liiva segust. Ah et aherainet tuleb kaugelt vedada? Aga mis teha.
Tee-ehitusprojektid ongi kallid. Nii nagu inimestele on kallid nende kodud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.