Sel esmaspäeval tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Rail Balticu eelistatud trassivariante. Harjumaal eelistab ministeerium 13-ga algavat varianti, mis möödub loodavast Nabala kaitsealast ida poolt.

Eelistatud trass saab alguse Muugalt ning liigub Harjumaal läbi Maardu linna, Jõelähtme valla, Raasiku valla, Rae valla ning Kose valla. Ülemistega ühendab raudteed trass, mis pöörab enne Kulli küla Lagedi peale.

Ministeeriumi hinnangul on see trass „pisut eelistatav pea kõigis kriteeriumigruppides“, kuna kolmest kaalumisel olevast variandist, mille hulgast on eemaldatud Nabalat läbiv trassivariant, on see odavaim, hinnaga 392 miljonit eurot. Samuti on see variant keskkonnale kõige vähem koormav, madalaima õnnetusohuga ja parim kultuurikeskkonna ja varaga seonduvate kriteeriumite osas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi valiku paar nädalat tagasi vabariigi valitsuse poolt välja valitud, number 13-ga algavate trassivariantide seast. Harju maavanem Ülle Rajasalu lisas esialgu ka Tallinna ringteest põhja poolt kulgeva 14C+G trassivariandi, kuid eemaldas selle hiljem valikust.

Rae pole rahul

Selle aasta alguses pakkusid Tallinn, neli Harju- ja üks Raplamaa vald välja trassivariandi, mis liiguks samal joonel Tallinna ringteega ning ühineks Saku vallas olemasoleva raudteega. Ideeks oli ära kasutada juba olemasolev transpordikoridor ning ühildada see inimeste harjumuspärase liikumisega. „Tallinna ringtee trassile raudtee trassikoridori lisamise peamiseks põhjuseks oli, et vältida lisabarjääride tekitamist puutumata aladele ja läbi selle võiks lahendada ka kohalikku transporti piki Tallinna ringteed,“ ütles Rae vallavanem Mart Võrklaev. Teine variant, mis Rae vallale oleks sobinud, on Võrklaeva sõnul 12A, mis liigub mööda olemasolevat raudteed Tallinnast läbi Saku valla. Mõlemad variandid jäi lõplikust valikust välja.

Ministeeriumi eelistatuim trass on 13B, ja see, märkis Võrklaev, lõikab Rae valla rohealasid. „Meie loodusesse tekib uus ja suur barjäär, mida me soovi,“ ütles vallavanem. Rae valda läbib tema sõnul juba praegu kolm üleriigilise tähtsusega jooneobjekti: Tallinna-Tartu maantee, mis lõikab valla läbi põhja-lõuna suunaliselt; Tallinna ringtee, mis lõikab valla ida-lääne suunaliselt, ning Tallinna-Tapa raudtee, mis lõikab läbi Rae valla kirde- ja idaosa.

Võrklaev viitab ka inimeste igapäevasele liikumisele, millele saaks raudtee ringtee äärde rajamisega kaasa aidata. „Praegu on Tallinna ringtee ääres paiknevad suuremad alevikud ja linnad (Jüri, Luige, Saku, Saue, Keila) ühendatud ühistranspordiga ainult Tallinnaga,“ märkis ta. „Samas tööjõu liikumine ei toimu enam ainult linnasuunal, vaid paljud liiguvad piki Tallinna ringteed.“

Arvamus läheb lahku

Jõelähtme vallas liigub trass läbi Võerdla küla ning Loo ja Kostivere vahelt. Vallavanem Andrus Umboja märkis, et vastupidiselt majandus- ja keskkonnaministeeriumi hinnangule ei saa uue trassi rajamine kindlasti olla keskkonnale vähem koormav kui olemasolev trassikordior läbi Lagedi jaama Muuga sadamasse. „Jõelähtme valla eelistus ei lähe kokku ministeeriumi eelistatud variandiga Jõelähtme osas,“ ütles Umboja ja viitas vallavolikogu seisukohale, mis esitati Harju maavalitsusele möödunud aasta augustis. Selles märgitakse, et eelistus antakse tegevtrassidele või nende lõikudele. Jõelähtme vallas toetatakse trassivalikut, milleks on olemasolev raudtee. Põhjalikult palutakse käsitleda ka Rebala muinsuskaitsealaga seonduvat.

Kose valda läbib ministeeriumi eelistatud trassivariant kõige pikemalt, möödudes lähedalt ka Oru külast. Kose vallavolikogu esimees Uno Silberg ütles Harju Elule, et kuivõrd volikogu arutab Rail Balticu teemat ja võtab vastava otsuse vastu järgmise nädala neljapäeval, ei saa valla seisukohta eha eelistusi praegu öelda.

KRITISEERITAKSE PLANEERIMISE PROTSESSI
• Sel nädalal tegi avalduse kodanikuühenuds Avalikult Rail Balticust, kes taunivad valitsuse sekkumist planeerimisprotsessi Harjumaal.
• Kui Nabala kaitseala läbivate variantide eemaldamist peavad nad põhjendatuks, siis arusaamatuks nimetab ühendus Tallinna ringtee läheduses kulgevate trasside väljaarvamist.
• Kose vallavanem Merle Pussak küsib avalduses: „Kui valitsus otsustab teha menetluse salajaseks, siis tekib küsimus, kas üldse on tegu avaliku planeerimisprotsessiga?“
• Kodanikuühendus osutab, et maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem. „Õigus planeeringu protsessi otsuseid langetada on maavanemal, mitte valitsusel,“ seisab avalduses. „Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust hinnangul pole tänane planerimisprotsess Harjumaa osas avalik ja demokraatlik, ning see, mis on juhtunud Harju maakonnaplaneeringuga seonduvalt, on seadusevastane.“