Jüri riigigümnaasium küsimärgi all (0)
Harjumaale ja Tallinna on haridus- ja teadusministeeriumil plaanis endiselt rajada kuus riigigümnaasiumi, kuid ehitushindade tõus ja poliitilised muutused võivad esialgseid kavasid muuta. Löögi alla on sattunud Jürisse riigigümnaasiumi rajamise plaan.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul pole riigigümnaasiumite rajamise plaanidesse seni tehtud ühtki ametlikku muudatust. „Koolivõrgu programmis on kirjas, et Harjumaale ja Tallinna on raha planeeritud kuue riigigümnaasiumi jaoks,“ ütles ta. „Meie investeerimiskavas on praegu Viimsi, Tabasalu, Laagri ja Jüri.“

Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumiga Küttise sõnul muresid pole ning need kaks projekti jätkuvad, nagu plaanitud. „Viimsit hakatakse kohe ehitama, sinna valime juba direktorit,“ märkis koolivõrgu juht. „Tabasaluga probleeme ei ole. Täna (teisipäeval) just rääkisin ministriga (haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga – M.T.), et Tabasaluga läheme edasi.“

Raha ei pruugi jätkuda

Siin head uudised Harjumaa jaoks lõppevad. Laagri riigigümnaasiumi osas on ministeerium praegu äraootaval seisukohal, kas kohalikud poliitikud suudavad omavahel kokku leppida selles, mida riigile lubatud; Jüri puhul on asi veidike keerulisem, täpsemalt on asi rahas.

„Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,“ selgitas Küttis. „Vahepeal on hinnad tõusnud, aga summa, mis meile antakse, lepiti kokku 4-5 aastat tagasi.“

Küttise sõnul pole Rae vallale öeldud, et Jürisse riigigümnaasiumi ei ehitata, aga neljast Harjumaa riigigümnaasiumist on just nemad „nimekirja lõpus“. „Me väga loodame, et raha jääb kuskilt üle, kuid me ei saa võtta endale kohustusi, mida me võib-olla täita ei suuda,“ ütles Küttis. „Ma ei võtaks kooli rajamise rõõmu veel kelleltki ära, äkki teeme selle Jüri (riigigümnaasiumi – M.T.) ikka ära.“

Jüri riigikooli kahjuks räägib ka üksmeele puudumine Rae vallas. Kui haridus- ja teaduministeerium tellis aastal 2015 Geomedialt uuringu, kus võiks Harjumaal riigigümnaasiumid asuda, siis oli Jüri üks kindlatest kandidaatidest ning ka riik oli huvitatud sinna gümnaasiumi rajamisest. Samas polnud riigikoolist huvitatud Rae vald, sest just oli valminud Jüri koolile gümnaasiumiosa juurdeehitus ning pigem nähti, et jätkata võiks nn täistsükli munitsipaalgümnaasiumiga kui riigi poolt pakutava puhta gümnaasiumiga.

„Rae vallavalitsus ei tulnud pikka aega sellega (riigigümnaasiumiga – M.T.) kaasa. Kohalik kogukond ei pidanud seda vajalikuks – nad pidasid vajalikuks seda, et oleks oma täistsükli gümnaasium,“ meenutas Küttis. „Me rääkisime vallavanemaga 2014. aastal, et kohtume 2018 ja räägime uuesti, kas on riigigümnaasiumi vaja või ei. Siis võeti volikogus kiiruga vastu otsus, et tullakse asjaga kaasa.“

„Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,“ selgitas Küttis.

Mullu juunis sõlmis Rae vald riigiga Jüri riigigümnaasiumi rajamise ühiste kavatsuste kokkuleppe. Kavatsused on endiselt ühised, sest nagu Küttis ütleb, pole Rae vallale „ei“ öeldud, kuid palju sõltub, kuidas kulub raha teiste riigigümnaasiumite ehitamiseks. Nii on pärast poliitilisi muutusi varasemast aktiivsemaks muutunud Tallinn, kes enne suhtus riigikoolide ideesse pigem skeptiliselt. Küttise sõnul on toimunud suured muutused – Tallinnaga on juba konkreetsed läbirääkimised kahe riigigümnaasiumi rajamiseks, millest üks kerkib Mustamäele ja teine üsna kesklinna, Pärnu maanteele valmiva nn superministeeriumi hoone vastu. Algselt plaaniti Tallinna väiksemaid riigigümnaasiume, kuid praeguse seisuga tulevad sinna vähemalt 750 õppekohaga koolid.

Küttis pakub välja, et üks võimalus on Jürisse rajada plaanitust väiksem riigigümnaasium, 540-kohalise asemel 360 õppekohaga.

Samuti tekitab siiani küsimusi asukoht. Rae vallavalitsus eelistab Küttise sõnul Jürit, kuid Peetri elanikega rääkides on talle jäänud mulje, et sealsed elanikud eelistaksid sel juhul Tallinna koole. Seega võiks kaaluda riigikooli rajamist Jüri asemel hoopis Peetrisse.

Sauele antakse aega

Sugugi libedalt ei liigu asjad ka Laagri riigigümnaasiumiga. Sealsest olukorrast kirjutas Harju Elu 13. jaanuaril. Lühidalt öeldes tekkis probleem siis, kui neli omavalitsust – Kernu, Nissi, Saue vald ja Saue linn otsustasid ühineda. Aasta tagasi allkirjastati ühinemisleping, kuid vaid kuu varem oli Saue vald omakorda haridus- ja teadusministeeriumiga allkirjastanud lepingu riigigümnaasiumi rajamiseks Laagrisse.

Küttise sõnul on praegu kokku lepitud, et Laagri riigigümnaasiumi siiski päevakorrast maha ei võeta.

Küttise sõnul oli lepingus tingimus, et peale Laagri riigikooli rajamist pole Saue vallas enam gümnaasiumitasemel õpet üheski teises koolis. Kui sel sügisel aga tekib neljast omavalitsusest suur Saue vald, asub seal ka Saue gümnaasium. Saue linn aga gümnaasiumihariduse andmisest loobuda ei taha. Seega on tekkinud ootamatu patiseis.

Küttise sõnul on praegu kokku lepitud, et Laagri riigigümnaasiumi siiski päevakorrast maha ei võeta. „Me kõik loodame lahendust ja oleme veendunud, et seda gümnaasiumi sinna vaja on,“ märkis ta. „Aga selleks on vaja lahendada koha peal asjad ära. Milline saab olema uue valla volikogu otsus, ootame ära.“

Samal ajal on Saue linn tellinud uuringu, et teada saada, kui mõttekas oleks riigigümnaasium rajada Laagri asemel Sauele. Küttise sõnul võib uuringuid teha palju tahes, kuid need ei kohusta kedagi raha andma. „Me oleme Laagrisse planeerinud 540 lapsega kooli, ja ma olen veendunud, et see on piisav number. Kui vaja, ehitame juurde,“ ütles koolivõrgu juht.

Seega on praegune seis, et riik kahe gümnaasiumiga sügisel tekkiva Saue valla territooriumil ei lepi – Küttise sõnul on täpselt sama nagu Sauelt nõutud Pärnu, Kuressaare ja Rakvere käest ning nood on tingimused täitnud. Seetõttu ei taheta ka Sauele erandit teha, kuigi Küttis ei välista, et tulevikus võib olukord muutuda.

Kiili sõltub Jüri riigigümnaasiumist

• Kiili vallavolikogu võttis mullu vastu otsuse, et pärast 2017. aasta septembrit gümnaasiumiastmesse enam uusi õpilasi vastu ei võeta. Seega oleks Kiili koolist kadunud gümnaasiumiaste 2020. aastal
• Tänavu veebruaris võttis Kiili volikogu selle otsuse tagasi ning sidus gümnaasiumiosa sulgemise Jüri riigigümnaasiumi avamisega.
• „Kokkuvõtlikult tähendab uus otsus seda, et kui Jüri riigigümnaasium avatakse 2019. aastal, siis sama aasta sügisel enam uut keskkooliklassi ei võeta. Tõenäolisem on aga see, et uus riigigümnaasium avatakse 2020 ja sel juhul toimub meil viimane vastuvõtt 2019. a sügisel ja need õpilased saavad Kiilis gümnaasiumihariduse ning lõpetavad kooli 2022. a kevadel,“ kirjutas Kiili volikogu esimees ja Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane tänavu veebruaris Kiili Lehes.
• Nüüd, kui Jüri riigigümnaasiumi rajamine pole enam nii kindel, peab ka Kiili vald mõtlema, kuidas edasi talitada. „Kui tuleb teade, et Jürisse riigigümnaasiumi ei tule, siis see on meie jaoks uus olukord ja eks me siis arutame, mis on Kiili vallale ja koolile ning vallaelanikele kõige õigem,“ ütles Mihkel Rebane Harju Elule. „Varuplaani või varuplaani varuplaani ei tahaks teha, et mitte ennast ega teisi veelgi suuremasse segadusse ajada. Olukord, kus mistahes varem otsustatud arengusuund vms võib käigupealt muutuda, on niigi keeruline ja parim on olla piisavalt enesekindel ning lahendada probleeme vastavalt sellele, kuidas nad üles kerkivad.“

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.