Juhan Maiste: „Õiges mõisakompleksis on kasu, jõud ja ilu!“ (0)

Jätkame professor Juhan Maistega 24. septembri Harju Elus alustatud reisi Harjumaa mõisatesse. Tänu professori headele sidemetele näeme ka mõisaid, kuhu tavapäraselt vaatajaid ei lubata.

Jõgisoo

Tallinnast Pärnu poole välja sõites leiab huviline endise Jõgisoo mõisa aseme. „Mõisa ennast küll eriti enam alles ei ole, aga varemetest korraldas arhitekt Kalju Nurk, kes on tänaseks meie seast lahkunud, elumaja ja pargi. Siin on mõisa mõte olemas, ehk et siin on hea olla,“ kirjeldab Maiste.

Professor rõhutab, et kasu ja ilu ei pruugi teineteisele vastanduda – see on ka Vana-Rooma arhitekti Vitruviuse idee, et on olemas kolm asja: majanduslik kasu, teine on tugevus ja kolmas ilu. „Hea arhitektuuri tunneb ära, kui need kõik on olemas ja tasakaalus, rohkem ei olegi vaja,“ kirjeldab Maiste. Kõige rohkem põhjustab vaidlusi ja eriarvamusi ilu, sest nii palju, kui on inimesi, on ka maitseid.

Kalju Nurk alustas tegevusi Jõgisoo aladel üle 50 aasta tagasi, praegu asjatab seal tema poeg.

Humala

Väike Keila kihelkonna (tänapäeval Harku vald) mõis, millest on suures osas järel vaid kena maakivist laut, mis köidab teelise silma ja väärib igal juhul vaatamist. Sageli andsid mõisa jõukusest aimu just kõrvalhooned, mida pidi piima- ja lihakarja kasvades aina suuremaid ja uhkemaid ehitama. Humala mõisast sai pärast Stackelbergide omandusse minekut Vääna kõrvalmõis.

Hüüru

Vääna jõe ääres asuv kaunis ja heas korras Hüüru mõis on aegade jooksul vahetanud peremehi ning käinud käest kätte. Esimese Eesti ajal alustas mõisas tööd Harku kool, mis jäi mõisa asukaks 1973. aastani. Nõukogude ajal asus siin külanõukogu, samal ajal kolis mõisamajja ka kohalik raamatukogu, mis on järgnevatel aastakümnetel oma tegevust laiendanud. Praegu on Hüüru mõis mõnus kokkusaamispaik, kus tegutsevad paljud ringid. Maiste teab, et see on mõnus kokkusaamiskoht kogukonnale, kes seda ka ülal peab. „Ta on heas korras, nii hooned kui ka ümbrus, ja eriti huvitavad on siin need varemed,“ ütleb Maiste.

Jälgimäe

Esialgu Saue mõisa juurde kuulunud Jälgimäe mõis sai hiljem iseseisvaks, ent tänapäeval mõisa ennast suures osas enam alles ei ole.

Alles on tagasihoidlik peahoone, mille kohta ütleb professor Juhan Maiste: „Selliseid oli ka!“ Tänaseni säilinud puidust peahoone ehitati 18. sajandi lõpul. Mõis on pika ja põneva ajalooga, muuseas on see kuulunud von Glehnidele ning muutus pärast Glehni lossi rajamist kõrvalmõisaks. Sellele mõisale kuulus suurem osa tänapäeva Nõmme linnaosa aladest. Väikeses pargis peahoone lähedal on säilinud veel mitu omaaegset mõisahoonet. Peahoone on kasutusel elamuna.

Kernu

Professor Maiste ütleb Kernu mõisast tänapäeval tehtud fotosid vaadates: „Jumalikud vaated!“ Pikka aega oli Saue vallas asuvas Kernu mõisas hooldekodu, pärast seda läks mõis eravaldusse. Maistel on natuke kurb, et vana kihistust ei saanud renoveerimisel alles jätta. „See on pigem restaureerimine, mitte renoveerimine – uue mõisa interjööri loomine, aga pahaks panna ei ole midagi, nii tulebki seda teha,“ ütleb Maiste.

Mõisa restaureerijad saavad professorilt kiidusõnad, et töö on tehtud hea maitsega ning kuskil ei ole liialdatud. „Kõige tarbetumad on kaks nähtust, kas lased asja täiesti käest ära või mõtled üle ehk tahad rohkem, kui see koht välja annab,“ hoiatab Maiste. Kernus on õnneks mõlemat ohtu osatud vältida. Ta soovitab mõisaomanikel või -huvilistel näiteks esimest korda kohapeale minnes kuulata, mida mõis ja koht neile räägib.

Kiviloo

Kiviloo mõis asub tänases mõistes Raasiku vallas, Harju-Jaani kihelkonnas. „See on omaaegne rüütlimõis, väga põnev,“ iseloomustab Juhan Maiste. Praegu on mõis eravalduses ning kuulub ühele soomlasele. Mõis oli tükk aega müügis, enne kui leidis soomlasest kosilase.

„Koht on väga ilus ning siin on hästi näha, kuidas mõisate puhul on mõeldud, kuhu nad paigutatakse. Sageli vee äärde – ühelt poolt on vett vaja, et loomi joota või siis viinavabrikut käimas hoida,“ teab Maiste. Tema sõnul on neid asjaolusid alati arvestatud ning mõisad vastavatesse kohtadesse sobitatud – mitte vastupidi. Peamaja on ehitatud pärast 1905. aastat, eelmine peahoone põletati revolutsiooni käigus maha.

Klooga

Juhan Maiste sõnul väga vinge maja, mis on väga vana, rootsiaegne. „Eestis on väga vähesed nii vanad mõisamajad säilinud, aga ta on julmas olukorras,“ nendib Maiste. Tema sõnul on see imeilus koht, mille ümber uluvad hundid. „Ma ei teagi, mis see põhjus on, et ta nii mahajäetud on,“ tunnistab Maiste, „tekib õuduse- või hirmutunne, kui sinna läbi võssakasvanud pika tee minna.“

Klooga mõis oli nõukogude armee käsutuses. Maiste mäletab, et kunagi ammu, kui seal veel sõjavägi tegutses, sai ta majja sisse. Mõis kuulus sõjaväetsooni nagu kunagi kogu Klooga koos rannaga.

Kodasoo

„Kodasool ei toimu midagi, aga ta ootab kosilasi,“ ütleb Maiste. Kodasoo asub Narva maantee servas. Selle mõisakompleksi probleem on Maiste sõnul, et küla on selga kasvanud. Maja on praegusel ajal täiesti tühi, kuid tegu on 18. sajandist pärit barokse hoonega, mis on väga kaunis, ka on säilinud omajagu kõrvalhooneid. Selle mõisa omanikud olid Maiste teadmisel Jägala mõisa omanike sugulased ning seega on ka mõis sama tüüpi.

Kolga

Endine võimas viinakeskus, kust Peterburi turule veeti sadu tuhandeid ühikuid viina ning piiritust. Äärmiselt suurejooneline mõisakompleks, kus veel 1990. aastate algul tegutses restoran ning kõrvalhoones motell.

Palju eriarvamusi on tekitanud mõisa peamajas asuv väidetav erakirik. Maiste sõnul on erakiriku kontseptsioon siiski kaheldav, sest Katariina II, kelle valitsemise ajal Kolga kirik justkui ehitati, keelas kõik erakirikud, ning ilmselt oli tegu siiski ballisaali või muus mõttes peokohaga.

Praegu on võimas kompleks eraomanduses ning tasapisi käivad renoveerimistööd. Maiste sõnul algasid restaureerimistööd just nimelt nn kirikust. Praegu hoiab omanik peamaja sellises korras, et see edasi ei laguneks ning soovib Maiste teadmisel hakata seal kontserte ning muid üritusi korraldama. „Vaatamata sellele, et see on hullumeelne idee, ei ole see võimatu,“ hindab Maiste.

Kõue Triigi

„Siin on varemetest üles ehitatud uus elu,“ ütleb Maiste. Interjöör on kujundatud julgelt ja atraktiivselt. Mõisa praegune omanik on Eerik-Niiles Kross koos abikaasaga, kes on nii restaureerimisel kui ka sisustamisel Maiste hinnangul väga head tööd teinud. Seintel on Mary Krossi originaaltaiesed. Praegusel interjööril on ajalooga pistmist niipalju, et Maiste kinnitab seda ühe sõnaga: „Meeleolu!“

Kui Kross selle mõisaga tegelema hakkas, oli peamaja sisse kukkunud, sestap ei olnud endistest aegadest suurt midagi võtta.

Kõltsu

Kõltsu mõisa aladel asus nõukogude ajal Klooga 3. pioneerilaager, praegune peremees on mõisa renoveerinud nii, et sellesse on maetud palju tööd ja palju raha. Suviti korraldatakse siin kontserte ning huvi korral saab mõisa üürida.

Ohtu

Maja on ehitatud 1796. aastal ning endisest hiilgusest on praeguses hoones alles väga ilus kahhelkamin.

Nõukogude ajal koolimajana töötanud mõis on praegu erakätes ning omanik elab ise seal. Ohtus korraldatakse uhkeid suvelavastusi ning kontserte. „Väga ilusasti renoveeritud mõis,“ hindab Maiste.

Saue

„See mõis ei ole isegi mitte restaureeritud, vaid on täielikult hoitud, kõik need interjöörid on jäänud läbi aegade,“ kirjeldab Maiste enda sõnul väga vinget Saue mõisa. Majas on olnud nii lasteaed kui ka muid asutusi, kuid majasse on suhtutud heaperemehelikult ning see on tänapäevani näha. „Praegu on seal eravaldus ning kõik on tehtud nii kenasti, et kõik imestavad,“ tõdeb Maiste. Majas on säilinud palju toredust: klaasdekoori ning stukki. „Väga uhke mõis!“

Ääsmäe

Eraomanduses mõis, mis väga ilusasti hoitud ning tähelepanu vajavad kohad korda tehtud. Nõukogude ajal oli mõisas kool ning seejärel seisis aastaid tühjalt, kuni praegune omanik ta leidis. „Kõigele alates parketist kuni seinteni on antud uus elu,“ ütleb Maiste ja tunnistab, et ajalookihistused on näha, kuigi mitte samal moel kui Anija mõisas, aga mõis on see-eest väga pidulik ja puhas. Seintel on palju stukk-dekoori ning kunstmarmorit. „Väga hea maitsega ning luksuslik mõis,“ ütleb Maiste.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.