Jalgrattasõit Eestis ja Soomes (0)
Article title
Olenevalt elukohast võib lastel rattaga tänaval sõitmine tõepoolest ohtlik olla. Foto Pixabay

Vahetult pärast kooliaasta algust septembrikuus teatasid paljud Soome alaastme koolid, et esimese ja teise klassi lapsed ei tohi jalgrattaga kooli sõita. Põhjuseks koolihoovides tekkiv keeruline liiklusolukord: autod, lapsed ratastel ning vähe ruumi.

“Asjatu autoga kooli viimine on lastele karuteene,” ütlevad Soome rattaliidu esindajad uute piirangute kommentaariks. Murekoht on see, et lapsed liiguvad niigi vähe ning nende kehakaal on tunduvalt kopsakam kui põlvkond vanematel lastel. Rattaga kooli sõitmine looks ekspertide arvates juba varakult hea sportliku harjumuse ning ilmselt vähendaks ka paisuva kehakaalu probleemi.

Niisugune teadaanne Soomes tekitas silmapilkselt palju seisukohti: mõnede arvates peaks lastesse juba varakult süstima sportlikkust ning mõtteviisi, et ka rattaga saab ringi toimetada; teiste arvates on hea, et väikesed lapsed üksi ratastega mööda teid ringi ei uita.

Vanusepiirang vaid sõiduteel

Eestis on rattaga kooli ja igale poole mujale sõitmisele ranged reeglid.

Tervise arengu instituudi (TAI) vanemteadur Eha Nurk ütleb, et jalgrattaga sõitmist reguleerib liiklusseadus. “Vanuseline piirang on vaid sõiduteel sõitmisel, muus osas täpsustusi seaduses ei ole. Seega on Eestis kõigil õpilastel lubatud jalgrattaga kooli ja kodu vahel liikuda, kui selleks on olemas vajalik taristu ehk teed, kus on lubatud jalgrattaga sõita vanusest sõltumata,” sõnab Nurk.

Esimese klassi laps võib jalgrattaga sõita kooli, kuid siis peab ta kasutama ainult jalgratta- ja jalgteid või kõnniteid ning sõidutee peab ületama jalgsi.

Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Marit Luik selgitab, et transpordiameti tellitud varasema uuringu (uus uuring tuleb 2021. aasta oktoobris) tulemustest saab öelda, et jalgrattaga on viimase 12 kuu jooksul sõitnud 86 protsenti 6–14-aastastest lastest, s.o 108 117 last.

Viimasel neljal aastal (2016–2020) on jalgrattaga sõitjate osakaal püsinud samal tasemel, varem oli see veidi kõrgem.

“Laste jalgrattaga kooli sõitmine sõltub suuresti vanemate eeskujust, jalgrattateede võrgustikust ja lapse elukoha kaugusest koolist.

Esimese klassi laps võib jalgrattaga sõita kooli, kuid siis peab ta kasutama ainult jalgratta- ja jalgteid või kõnniteid ning sõidutee peab ületama jalgsi,” rääkis Luik.

Sõiduteel tohib laps tema sõnul sõita vaid täiskasvanu otsese järelevalve all, kuna selles vanuses laps ei ole veel küps liikluses esinevaid ohte ette nägema ning neid ennetama.

Laps võib iseseisvalt mööda sõiduteed kooli sõita alates kümnendast eluaastast, kui ta on läbinud kolmanda ja neljanda klassi. Alates kümnendast eluaastast väljastatakse lapsele pärast edukat jalgratturieksami sooritamist jalgratta juhiluba.

Tahad sõita, mine kooli!

Iseseisvalt ei tohi laps sõiduteel ilma jalgratta juhtimisõiguseta liikuda.

Luige sõnul on huvi jalgratta juhtimisõiguse saamiseks suur, igal aastal väljastatakse ca 6600–6700 jalgratturi juhiluba.

Viiruse tõttu on jalgratturikoolituse korraldamine olnud koolidele keerukas ning viimastel aastatel on väljastatud juhilubade arv kahanenud ca 1000 jagu ehk siis lube on väljastatud umbes 15 protsenti vähem.

“Samas on koolide aktiivsus jällegi kasvamas ning koolitusi viiakse läbi möödunud aastal ära jäänud klassides ning uue aasta kevadel on oodata tavapärase juhilubade väljastamise tasemeni,” kinnitab Luik.

Mari Annus haridusministeeriumist räägib, et Eestis tohib sõiduteel jalgrattaga sõita koos täiskasvanud saatjaga alates kaheksandast eluaastast. “Üksi tohib laps sõiduteel sõita alates kümnendast eluaastast, kui on olemas jalgratturi juhiluba,” ütleb Annus.

Juhiluba on tema sõnul kohustuslik 10–15-aastastel lastel. Jalgratturi juhiloa saamiseks tuleb kõigepealt selgeks õppida liiklusreeglid ja sooritada sõidueksam.

Lapsevanem võib õpetada

“Enamikus koolides toimuvad jalgratturikoolitused, kui neid aga ei toimu, võib lapsevanem last ise õpetada. Jalgratturikoolitusel saab osaleda vähemalt üheksa-aastane laps, eksamit võib sooritada kuni kuus kuud enne kümneaastaseks saamist, eduka eksami korral saab juhiloa kätte kümnendal sünnipäeval,” räägib Annus.

Jalgratturikoolituse toimumist tasub tema sõnul oma koolist uurida kohe kolmanda klassi alguses. Eksameid võivad vastu võtta põhikoolid, gümnaasiumid, huvikoolid, politseiprefektuurid, autokoolid ja transpordiamet. Üldjuhul toimub eksam asutuses, kus koolitus läbi viidi.

Madis Pettai Eesti koolispordi liidust (EKSL) kinnitab, et laste liikumisaktiivsus on kindlasti mõjutatud ka lõppenud pandeemiast, kuid tervikuna on olukord hea.

“EKSL püüab pakkuda kõigile koolinoortele võimete- ja eakohast tegevust erinevate spordialade ja liikumisprojektide kaudu. Kokku on aastas haaratud EKSL-i tegevusse enam kui 35 000 noort üle Eesti,” ütleb Pettai.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.