Jälgimäe meistrid teevad taarast toidukilet (0)
Saku vallas Kanama-Jüri maantee ääres töötab kolmandat aastat EstPakPlastik AS. Toiduainetetööstusele plastpakendeid tootev ettevõte soetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Austria firma Starlingeri kilemasina, mis pärast lõplikku häälestamist alustab tööd veebruaris.

EstPakPlastik ASi valge hoone uue ja vana maantee ristumiskohas püüab pilku. Selle kõrvale kerkis eelmise aasta lõpuks veel teinegi korpus, kus asubki kiletootmine.

EstPakPlastik AS loodi kevadel 1999 Hiiumaal ning Saku valda Jälgimäele koliti aastal 2015. Algusest peale toodetakse toiduainetetööstusele plastpakendeid.

“Paljud salati-, hakkliha-, kringli-, küpsiste-, koogi- ja tordikarbid, mis kauplustes näha, on suure tõenäosusega meie juures tehtud. Möödunud aasta toodang oli 145 miljonit karpi ja kaant. Meie müügist 80 protsenti läheb eksporti ja 20 protsenti jääb Eestisse,” räägib ettevõtte juht Marek Harjak. Tööl on 36-37 inimest ning tegevus käib kolmes vahetuses ehk 24/7. Pausi peetakse vaid riigipühade ajal.

Helvestest saab kile

Kui kolm aastat tagasi uus maja valmis, ei arvanud keegi, et selle kõrvale peaks kohe midagi juurde ehitama. “Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega tegime kaks ja pool aastat tagasi jäätmekäitlusprogrammi raames rahataotluse. Plaan oli soetada seade, mis on võimeline tegema plastjäätmest kilet. Ja et see saaks oma omadustelt kohe puutuda kokku toiduainetega. Siia hoonesse seade ei mahtunud ning tuli ehitada uus hoone,” räägib Harjak. Selle projekteerisid sarnaselt esimese hoonega arhitektid Tairo Pärnamets ja Villo Kuht.

Seade, millel on neli reaktorit ning kus kottides kohale toodud helves ringleb tund ja kümme minutit vaakumis ja kuumas. 

Kilet on EstPakPlastikus toodetud juba kümme aastat. Seda esmasest toormest ehk enda tootmisjääkidest ja kõik enda karpide tarbeks. “Aga uuel seadmel on nii suur tootlikkus, et kilet saab nii praegustele kui ka uutele partneritele edasi müüa,” rõõmustab Harjak.

Starlingeri masin töötab ümber PET pudelitaara jääke. “Tarbijad viivad taara kogumispunkti. Eesti Pandipakend pressib jäägid kokku ja müüb selle toorme tööstusesse. Kuumpesemises võetakse ära kork, rõngad, etiketid ja liim. Pudel purustatakse peenikeseks helbeks. Meie kasutamegi seda helvest uue kile tootmiseks,” ütleb Marek Harjak.

Väga täpne töö

Praegu häälestamisel olev kilemasin asub kahes ruumis. Ühes on seade, millel neli reaktorit ning kus kottides kohale toodud helves ringleb tund ja kümme minutit vaakumis. Temperatuur on reaktorites pluss 170 kraadi. “Kui protsessis läheb midagi valesti, siis suunab automaatika tooraine jäätmeks ja uuesti taaskasutusse,” lisab Harjak.

Teises ruumis asub ekstruuder, kuhu eeltöödeldud helves liigub mööda torusid. Vastavalt retseptile tehakse valmis segu, see kuumutatakse ning selle vedel mass jookseb ekstruuderi noast alla. Samas jahutatakse mass rullikute vahel. “Kile paksust mõõdetakse laseriga. Kui siin on mingi viga, annab süsteem teabe edasi ning seade korrigeerib kile paksuse standardseks,” seletab Harjak.

Täisvõimsusel töötleb Starlingeri firma kilemasin pakendijäädet tunnis ümber 800-1000 kilo. Ööpäevas läheb läbi umbes üks haagisetäis helbeid. “Starlinger on firma, mis on tegelenud jäätmete töötlemise seadmete valmistamisega üle saja aasta,” lisab firmajuht.

Toodetud kile on kõrgeima puhtuseastmega. Sellest valmistatud toodetesse saab pakkida toiduaineid, lastetoitu, ravimeid ning joogivett.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.