Jah! Just sellist Eestit me tahtsimegi (0)

Euroopa Liit on alates 2004. aastast investeerinud Eestisse üle 7 miljardi euro. See on kümnekohaline arv, mida on tegelikult väga keeruline ette kujutada.

Juuli lõpu seisuga oli täpsem summa 7 354 440 597,71 eurot. Ilma nende investeeringuteta näeks Eesti täna hoopis teistsugune välja. Loetelu, mida selle raha eest on tehtud, ei mahuks siia ajalehte mitte kuidagi ära. Kokku on 2021. aasta juuli lõpu seisuga toetatud 37 556 projekti.

Kui vaadata viimaste aastate arengusuundi, võib tunduda, et suur osa rahast on läinud Tallinna ja Harjumaale. See tunne ei ole petlik. Kui toetuste summad maakonniti kokku liita, siis on enim eurosid tulnud tõesti Harjumaale, kui aga vaadata summasid elanike arvu kohta, siis muutub pilt oluliselt. Euroopa Liidu rahadest on oma osa saanud terve Eesti ja ühe inimese kohta saadud eurotoetuste tabeli tipus on hoopis Järva- ja Hiiumaa.

Juuli lõpu seisuga on Harjumaale investeeritud kokku 1 739 894 498 eurot Euroopa Liidu toetusraha. Loetelu sellest, mida nende summade eest Harjumaal on tehtud, ei mahuks samuti siia ajalehte ära.

Toome pigem välja mõned näited Euroopa toetusrahade kasutamisest. Näiteks renoveeriti Euroopa Liidu toetusel Anija mõis, mis avati mõisaajastu külastuskeskusena “Mõisa aja lugu”. Mõis koos pargiga toimib kogu mõisakultuuri pärandit tutvustava keskusena, kus ükski ajastu ei ole teisest tähtsam.

Anija mõis väärtustab unustatud vana, näitab kadunud aegade säilinud kihte, kus on nii hiilgust kui ka argisust. Pearõhk on ajastute vahetul kogemisel viie meele ja isetegemise kaudu. Projekti käigus renoveeriti ja restaureeriti mõisa peahoone ja ait, taastati peahoone fassaad ning uuendati elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

Peahoone restaureeriti eri ajakihte rõhutavas stiilis. Ait on samuti täies ulatuses ennistatud ning seal asuvad kontserdi-, seminari- ja õpperuumid. Euroopa regionaalarengu fondist toetati külastuskeskuse loomist üle 1,7 miljoni euroga.

Harjumaal väärib kindlasti esile toomist ka äsja avatud Tabasalu riigigümnaasium Harku vallas, mille kompleksi kuuluvad ka põhikool ja spordi-kultuurihoone. Projekti eesmärk oli luua piirkonda tänapäevane arengukeskkond, mis toetaks õpilaste koolirõõmu ja õpimotivatsiooni. Euroopa regionaalarengu fondi toel sisustati uus hoone vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega.

Hoone ümbrusse on kavandatud parkla, jalgrataste varjualune, terrassid, väljakud, haljastus, välivalgustus ja õueala elemendid. Kogu hoone on ligipääsetav ka liikumispuudega inimestele. Euroopa Liit toetas koolikompleksi ehitust ligi 8 miljoni euroga.

Euroopa Liit toetas ka Harjumaa ajaloolise pärli Padise kloostri interaktiivse külastuskeskuse arendamist, mis avati 2020. aastal. Klooster tegutseb nüüd moodsa Loode-Eesti tõmbekeskusena, mis tutvustab 14. sajandil Euroopa idapoolseima tsisterlaste kloostri rikkalikku ajalugu ja traditsioone ning on seega suure ajaloolis-kultuurilise potentsiaaliga. Lisaks kloostri rekonstrueerimisele turismiobjektiks renoveeriti ka mõisa valitsejamaja, millest loodetakse kujundada piirkonna turismiinfo- ja teeninduskeskus – turismimagnet ning tugi kogu Loode-Eesti mikro- ja väikeettevõtjatele.

Euroopa Liidu investeeringud Eestisse jätkuvad ka tulevikus. Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. Taasterahastu olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu kavatsetakse suunata üle 600 miljoni euro. Investeeringute fookusesse on võetud uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus. Digivaldkonnas on plaanis toetada ettevõtete digitaliseerimist, avalike digiteenuste arendamist ning kvaliteetset internetiühendust kõikjal üle Eesti.

REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid. Lisaks toetatakse majanduse elavdamist – turismisektorit ja ettevõtlust laiemalt.

Seega investeerib Euroopa Liit neist fondidest kuni 2027. aastani Eestisse veel täiendavalt 4,47 miljardit eurot. Täpsemat infot uue eelarveperioodi toetuste ja eesmärkide kohta leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt rtk.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.