Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse osas on märkimisväärselt kasvanud (0)
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on märkimisväärselt kasvanud, kui augustis hindas olukorda kriitiliseks 39 protsenti, siis oktoobri lõpus juba 72 protsenti vastajatest, selgub uuringust.

Riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute AS poolt läbi viidud uuring näitab, et võrreldes augustiga on paranenud ka elanike suhtumine koroonaviiruse-vastasesse vaktsineerimisse: positiivselt suhtub vaktsineerimisse 86 protsenti, augustis oli see 79 protsenti. Vaktsineerimise vastasus on aga vähenenud – vastu on 14 protsenti elanikest, augustis oli vaktsiinivastaseid 19 protsenti.

„Hinnang olukorra kriitilisusele on jätkuvalt seotud ka suhtumisega COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse – inimesed, kes end COVIDi vastu vaktsineerida ei soovi, arvavad ka keskmisest märksa sagedamini, et olukorrale on üle reageeritud. Samas on nende inimeste osakaal, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud, jäänud samaks – 14 protsenti,“ kommenteeris Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Sealjuures on näha, et inimeste suhtumine vaktsineerimisse on muutunud veelgi positiivsemaks.“

„Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud. Vastuargumentide seas on suurenenud arvamus, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat kaitset viiruse eest ning kardetakse ka vaktsiini kõrvaltoimeid,“ sõnas Reivart. Inimesi, kes ei soovi vaktsineerida või kahtlevad, on kõigis elanikkonna gruppides. Siiski on nende seas kogu elanikkonna profiiliga võrreldes rohkem mehi, 35-49 ja eriti 25-34-aastaseid inimesi, rohkem on selles rühmas ka neid, kes ei usalda valitsust.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.