Inimesed lükkavad turvatsooni piire koduuksest kaugemale (0)
Article title
Suitsuandur olgu töökorras.
Uusim trend turvakäitumises: inimesed kasvatavad tugevate kogukondade ja nutikate seadmete abil koduümbruse turvalisi piirkondi järjest suuremaks.
Hooletu suitsetamine viis lõppenud aastal Eestis tulesurma lausa 19 inimest – seda on rohkem, kui lahtisest tulest, kütteseadmest või elektrist põhjustatud tulekahjudes kokku. Selle teeb veel hirmuäratavamaks fakt, et igaühe meie elu võib ohustada näiteks voodis suitsetav naaber, sest me ei saa seda kuidagi kontrollida ega keelata.

See traagiline fakt ilmestab aga ka suurimat trendi inimeste turvakäitumises: täna otsivad inimesed võimalusi “turvatsooni” laiendamiseks koduuksest kaugemale. “Enam ei hingata kergendatult, kui murdvaras valis ohvriks naabri või tulekahju peatati korrus allpool,” rõhutas turvaekspert ja kolmes Balti riigis tegutseva Skandinaavia turvafirma Rapid Security juhataja Vallo Põldma. “Täna ei alga inimeste turvatunne enam koduuksest, vaid kogukonnast.”

Võrgustuvad nii inimesed kui ka aparaadid

Tugevaid ja vastutustundlikke kogukondi, olgu see siis aktiivne külaselts või tegus korteriühistu, tekib Harjumaal ja kogu Eestis üha juurde. Kuid tõhusale koostööle aitab kaasa ka tehnoloogia areng: viimaste aastatega märksa nutikamaks ja odavamaks muutunud tipptootjate valveseadmed arvestavad inimeste koostöösooviga turvalise elukeskkonna loomisel ning aitavad sellesse kaasata ka lähedasi ja naabreid.

Näiteks Norra tootja SFTY nutiandurit Sense (www.sfty.ee) saab võrrelda vanakooli-suitsuanduriga – sellisega, mille saad kaubanduskeskusest kaasa haarata ja mis oskab suitsu nähes ainult kohapeal kisa teha – ehk ainult välimuse poolest.
Esiteks ei piirdu ükski kaasaegne nutiandur ainult lokaalse helialarmiga, millest on kasu ainult siis, kui keegi on õnnetuse hetkel vahetus läheduses, vaid saadab häireteate viivitamatult ka omaniku (ning soovi korral ka naabri või lähedaste) nutiseadmele.

SFTY suurim konkurentsieelis avaldub aga siis, kui seda kasutab terve korteriühistu või naabruskond: lähestikku asuvad nutiandurid ühenduvad interneti- ja raadioside kaudu turvavõrguks, mis teavitavad tõsisema ohu korral ka häirest naaberkorteris või -eramus. Nii teavad naabrid õigeaegselt ka näiteks tühjas korteris tekkinud tulekahjust ja saavad õigeaegselt nii abi kutsuda kui ohutusse kaugusse eemalduda. SFTY seadmed juhendavad ka evakueerumist ning aitavad sündmuskohal isegi evakueeritute üle arvet pidada.

“Kui nutikad seadmed omavahel võrguks ühendada, on tulemus suurem kui kõigi andurite summa,” selgitas Põldma. “Selline andurite turvavõrk kaitseb majarahvast ka ühistes ruumides, näiteks trepikojas või keldris tekkinud ohtude eest. Nii pakuvad võrku ühendunud nutiandurid rohkem turvalisust, kui igas köögis eraldi piiksuvad totu-andurid eales suudaks. Nad kontrollivad isegi üksteise energiavarusid ja teavitavad, kui mõni andur vajab uut akut.”

Üha nutikamad seadmed

Tuleõnnetus on küll kõige rängem, kuid kaugeltki mitte ainus kodu varitsev hädaoht. “Näiteks veeõnnetus kodus pole küll eluohtlik, aga väga kulukas,” rõhutas Põldma. “Vargad käivad Harjumaal igal aastal umbes 700 kodus. Ning isegi suvilas nädalaks sisse ununenud elektriküte toob päris ebameeldiva üllatuse. SFTY loojad mõistsid, et kaitset argiste õnnetuste eest vajavad ka inimesed, kes ei ela andureid ja kõrgtehnoloogiat täis nutikodus.”

Nii kaitseb SFTY Sense nutiandur kodu lisaks tuleohule ka veeõnnetuse eest, teavitab ootamatutest temperatuurimuutustest (näiteks küttesüsteemi rike, sisse jäänud elektrikeris või lahtiununenud aken) ning kutsumata külalistest. „“Turvavõrku” saab lisaks valvekeskusele kaasata ka pereliikmed, lähedased või naabrid, kes saavad olukorda kontrollida, häire tühistada või vajadusel teavitada politseid, päästjaid või valvekeskust.

Enamgi, SFTY kasutaja saab nutiseadme abil valvata isegi pereliikme turvalist koduteed ning vajadusel saata lähedaste ringile asukohainfoga SOS-teate (kasvõi terviserikke, äraeksimise vms puhul). Hätta sattunud inimesele saab appi tõtata lähim pereliige.
“Paigaldasime ühele kliendile Virumaal SFTY seadmed kodu valvamiseks, aga pärast selgus, et ema oli sellega edukalt valvanud ka lapse koduteed ajal, kui tal tekkisid koolis suuremate poistega probleemid,” tõi Põldma näite.

Põhjalik valvesüsteem kui juhtmeteta legokomplekt

Kuigi murdvarguste arv Eestis väheneb, külastasid vargad politsei andmeil mullu enam kui 300 Harjumaa korterit ja rohkem kui sadat eramut. Igal kolmandal juhul ületas kahjusumma 500 eurot.
“Varas ei karda tööd ega ootamist, varas kardab tähelepanu,” rõhutas Põldma. “Turvauks ja -lukk on hea, aga kõige kindlamini peletavad varast koer ja hästi nähtav valvekaamera. Lõppenud aasta sissemurdmiste statistika näitab, et toimiv videovalve ja signalisatsioon vähendab sissemurdmise tõenäosust ligi 20 korda.”

Ka valvesüsteemid on viimastel aastatel arenenud eeskätt nutikamaks ja odavamaks. “Juhtmevabadest anduritest ja kaameratest koosnev Resideo valvesüsteem on lihtne paigaldada ja maksab ühes kuus vähem kui üks perepitsa,“ selgitas Põldma. “Süsteemi saad üles ehitada nagu legokomplekti, lisades valvekaamerale ja liikumisandurile vajadusel suitsu- ja vingugaasiandureid, veelekkeanduri, uste ja akende avamisandureid.”

Resideo seadmed saadavad häire korral videopildi toimuvast omaniku nutiseadmesse, kes saab vajadusel kas häire tühistada, teavitada pereliikmeid või naabreid, vajadusel ka häirekeskust. Juhtimisäpp lubab lisaks häire kontrollimisele ja valvesüsteemi juhtimisele ka koduseid elektriseadmeid eemalt sisse-välja lülitada.

Veelgi suurema seadmevalikuga Videofied’i valvekomplektiga käib kaasas ka Rapid Security valvekeskuse teenus. Lisaks omanikule saadavad seadmed sel juhul häireteate ka Baltimaade kõige kaasaegsemasse valvekeskusesse, kus operaator vastavalt vajadusele kas teavitab omanikku, saadab turvapatrulli olukorda kontrollima või teavitab häirekeskust.

Kas turvakaamera on turvaline?

“Juhtmevabade koduvalvekomplektide kaamerad hakkavad filmima ainult siis, kui mõni andur annab häire,” täpsustas Põldma. “Nii pole vaja muretseda videopildi pärast, mida keerulised seadmed Sinu kodust teadmata suunas saadavad. Lisaks tagab see juhtmevabade seadmete pika tööea, akusid tuleb vahetada harvem kui kord aastas”

Kuna privaatsus ja videoseadmed moodustavad siiski tundliku koosluse, soovitab Põldma ettevaatlikkust internetist leitavate ahvatlevalt odavate aparaatide suhtes. “Ilmselt pole mõtet eraldi hoiatada odavate hiina piilukaamerate eest,” rõhutas ta. “Need 90 Eesti pere, kelle kodust mõne aasta eest kaamerapilt reaalajas avalikku internetti kuvati, võivad sellest mõndagi rääkida. Kõike, mis piilub või kuulab, tasub koju hankida ainult tuntud ja läbipaistva taustaga tootjalt.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.