“Inimene on see, mida ta sööb!” (0)
Article title
Tervislik ning hea toit näeb ka nägus välja. Foto erakogu

Tsitaat, mis kuulub Saksa filosoofile ja antropoloogile Ludwig Feuerbachile, on laialt tuntud, kuid vajab iga päev siiski meeldetuletamist. “Et seda mõista, kujutage ette, et teie soontes voolavad friikartulid koos magusa limonaadiga,” soovitab Austria toitumisteadlane Gerhard Schüssler.

Tema sõnul on üldtuntud tõde, et inimesed vajavad igapäevaseks toimimiseks rasvu, valke, süsivesikuid, mineraale ning vitamiine.

Tänapäeva toitumisteooriatest korraks kõrvale pöörates tasub vaadata ka iidsete ja idamaiste tarkuste poole. Näiteks makrobiootilise toitumise paradigmas vastab igale nädalapäevale oma element ning vili – see peaks tagama täieliku kooskõla looduse ja planeetidega.

Lisaks sellele on igal nädalapäeval ka konkreetne taimetõmmis, mida pärast tõhusat einet juua. Siin tasuks siiski olla tähelepanelik, sest paljud taimed ning neist tehtud tõmmised pole mõeldud pidevaks ega liiga suureks tarbimiseks. Ettevaatlik tasub olla nõgese, raudrohu, põldosja ning aeg-ajalt ka kummeliga.

Planeedid ja toidud

Esmaspäevane vili on riis ning joogiks põldosjatõmmis. Kindlasti võiks riisi puhul ringi vaadata maailma köögis ning süüa näiteks sušit või riisinuudleid idamaiste karriroogadega – peaasi, et toit oleks maitsev ja kõhtu täidaks. Teisipäevane vili on oder ning joogiks võiks olla hapukirsist ja tammelehtedest tehtud tõmmis. Odrast saab palju maitsvaid roogi, näiteks tasub proovida odrakaraskit ning tänapäeval on väga moes ka risoto põhimõttel tehtud orsotod, milles riisi asendab odrakruup.

Kolmapäevane vili on hirss, joogiks kummelitee. Hirsist tehakse lisaks pudrule ka muud maitsvat, näiteks hirsotot (taas risoto põhimõttel), samuti saab hirsist salateid, suppe ja putru. Kui esimesel maitsmisel kergelt mõrkjana tunduva maitsega ära harjuda, on hirss maitsev ja kasulik lisand. Neljapäevane toidukord võiks kõigile eestlastele meeldida, sest viljaks on rukis – seega terve päev võib mööduda kas rukkileiva või leivast tehtud magustoitudega. Väga menukaks on osutunud kamavaht rukkileivapuruga ja vana hea leivasupp.

Reedene menüü võiks koosneda kaerahelvestest ning joogiks on raudrohutõmmis, ent seda ei tohi liiga sageli juua. Raudrohul on omadus verd paksendada, mis omakorda loob tingimused trombide tekkeks, seega – mõõdukalt ja tasakaalukalt.

Laupäevane vili võiks olla mais. Neile, kes maisiteri oma pitsale või salatisse ei taha, on suurepärane aseaine polenta ehk maisimanna.

Seda võib süüa nii pudru kui ka soolase lisandina muule toidule. Itaallased panevad polenta sisse ohtralt võid ja juustu, klopivad vahule ja lasevad jahtuda, lõikavad sellest tükid ning küpsetavad ahjus. Mõnel juhul nad ka paneerivad polentat, aga see on maitse asi. Kui maisimannas on juba võid, juustu ja soola, tundub paneerimine veidi ülepakkumisena. Joogiks võiks olla leedripuuõie tõmmis.

Eriti tuleb hea vormi soovi korral jälgida toitumist neil, kelle töökoht eeldab palju istumist või vähese trajektooriga liikumist ja kelle töö pole füüsiliselt raske.

Pühapäevane vili on nisu – seega on see tore päev neile, kes armastavad pastat või saia. Mõlemast on tänapäeval olemas tervislikud täisteraversioonid. Kuna pasta ja muud makaronitooted ei sisalda palju toitaineid, siis kombineeritakse seda juba tuhandeid aastaid rammusate kastmete ning juustuga. Joogiks on pühapäeval nõgeselehetõmmis.

Võtmesõnaks mõõdukus

Eesti Toiduliidu juhataja ja tervisliku toitumise propageerija Sirje Potisepp ütleb, et tervislikult söömine ei tähenda midagi ülejõu käivalt keerulist. “Tuleb jälgida, et toit oleks mitmekesine ja koosneks erinevatest toidukategooriatest, kust organism saaks nii süsivesikuid (kaasa arvatud ka suhkruid), valke kui ka rasva,” teab Potisepp.

Ta rõhutab, et tähtis on kõike mitte ülemäära tarbida ja kõhtu ei pea kogu aeg punni sööma, vaid pigem tuleks jälgida mõõdukust ning süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, lisaks vahepalasid puu- või juurviljadest. “Kui mõnel päeval söötegi palju magusat või rasvast toitu, tasuks järgmistel päevadel mõõdukam olla ja jälgida, et toidud oleksid kergemad,” ütleb Potisepp.

Eriti tuleb hea vormi soovi korral jälgida toitumist neil, kelle töökoht eeldab palju istumist või vähese trajektooriga liikumist ja kelle töö pole füüsiliselt raske. “Ei tohi tarbida rohkem energiat, kui päeva jooksul ära suudate kasutada – ja kui tööl ei ole see võimalik, tuleb liikuda, liikuda, liikuda! Me oleme unustanud lihtsa tõe, et füüsilist tööd on palju vähemaks jäänud ja kauba ülekülluses sööb enamik inimesi lihtsalt üle, samuti liigume vähe, millest tulebki ülekaalulisus ja selle edasi arenedes rasvumine,” tõdeb Potisepp. Tema sõnul tulevadki sellest omakorda südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet jms.

“Need näitajad on meil kahjuks kõrged ja teavitustöö tasakaalustatud ja mitmekesisest toitumisest oleks äärmiselt vajalik. Seda tehakse riigi poolt liialt vähe!” rõhutab Potisepp.

Ta kordab, et tervislik toitumine ei ole mingi imeteadus – kui sööte mitmekesiselt ja nii palju, kui teie keha vajab ning organism saab vajalikud toitained kätte, olete ise ka tervem ja rõõmsam.

“Sellepärast ütlevad toitumisteadlasedki, et ükski toit ei ole tervislik ega ebatervislik, kasulik ega kahjulik, kõik oleneb toitumisharjumustest ja kogustest. Süüa võibki kõike, kuid õiges ehk mõõdukas koguses! Mitte ühegi toidu- ega toitaine üle- ega alatarbimine pole hea!” kordab Potisepp.

Kel normaalse toitumise vastu suurem huvi, soovitab ta uurida teaduspõhist toitumise põhitõdede veebilehte www.toitumine.ee, mitte usaldada kõikvõimalikke ja kohati ka äärmuslikke soovitusi internetis.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.