Hüürus avati Balti riikide moodsaim andmekeskus (0)
Article title
Andmekeskuse avamisel kuulus lindi läbilõikamise au ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministrile Andres Sutile ja keskust haldava ettevõtte OÜ Greenergy Data Centers juhatuse liikmele Kert Evertile. Foto Andres Oolberg

Endise Telekomi töötajate mõtetes aastaid idanenud idee sai reaalse teostuse 17. veebruaril, kui Tallinna külje all Hüürus avati ligi 40 miljonit eurot maksnud andmesidekeskus, mis on esimene kolmest samasse kohta rajatavast hoonest.

Kõik need rajatised panustavad siinsete e-äride ning Eesti kui digiriigi arengusse. Eestvedajad ise kinnitavad, et tegemist on Balti riikide suurima ja energiaefektiivseima andmekeskusega.

Tavakodanikule tähendab see väiksemat andmetest tulenevat ökoloogilist jalajälge ning paremat e-teenuste kättesaadavust. Lisaks mitmekordistub kompleksi avamisega Eesti andmemajutuse ekspordipotentsiaal.

„Andmekeskused moodustavad meie tänase ja tuleviku digiühiskonna füüsilise vundamendi, ilma milleta oleks meie elukorraldus ja äritegevus mõeldamatu. Greenergy tipptasemel ja kõrge energiaefektiivsusega andmekeskus suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob siia digipöördeks vajaliku taristu,“ selgitab avamisel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Andmekeskuse rajamise mõte hakkas liikuma juba ammu, aga õige hoo sai ehitamine sisse 2020. aastal, mil andmekeskust rajava firma omandas IKT-ärimees Üllar Jaaksoo, kes toona ka keskuse lõpuni väljaehitamiseks rahastaja kaasas.

Andmekeskuse rajamist rahastas Kolme Mere investeerimisfond, mis põhimõtteliselt ühendab tosinkonna Ida-Euroopa riigi poliitilise algatuse elluviimist. Enne Eesti andmekeskuse rajamist rahastati ühte Poola raudteeprojekti, nüüdseks on fondi investeeringute portfell veelgi täiendust saanud. Ka taoliste andmekeskustega, nagu praegu avatud Eesti oma, on plaanis laieneda just nendesse nn kolme mere riikidesse. Fondis on üheks investoriks teiste hulgas ka Eesti riik.

Suur elektritarve

Vastset andmekeskust majandava OÜ Greenergy Data Centers juhatuse liige Kert Evert märgib, et üks kõige olulisem nüanss selles projektis oli andmekeskuse asukoha valik, mis tema sõnul koosneb ligemale sajast kriteeriumist, mis kõik peavad olema täidetud. Nende seast tähtsamad on piisava hulga elektrivõimsuse olemasolu, optiliste ühenduste saadavus ning turvalisus, seda muu hulgas ka näiteks üleujutuste, metsatulekahjude jmt võimalikkust silmas pidades. Selline koht leiti Hüürus, mille naabruses paikneb Harku alajaam, kuhu tuleb sisse Estlinki ühendus Skandinaaviast ja ka nii 330 kui ka 110 kV ühendus Lätiga.

Andmekeskus asub paekivipinnasel 43 meetri kõrgusel merepinnast looduskaitseala sees, selle läheduses pole ohtlikku tööstust ega transporti ja planeeringud tagavad, et sinna lähikonda ei saa ka tulevikus midagi sellist rajada.

„Meie kontseptsioon oli algusest peale kaasata projekti teostusesse Eesti parimad insenerid, et luua ajakohane, kõikidele nõuetele vastav turvaline ning efektiivne andmekeskus,“ ütleb Kert Evert. „Enamiku inseneritöid said tehtud meie oma spetsialistid, paljud neist on n-ö kasvanud ja arenenud koos selle hoonega ja jäävad siia ka edaspidi tööle.“

Keskuse suurusest annab aimu fakt, et täismahus suudab kolmest andmekeskusest koosnev kompleks mahutada ühe serveri iga kaheksa Eesti elaniku kohta. Esimese hoone pindala on 14 500 m2. Kompleksi planeeritud koguvõimsus on 31,5 MW ehk keskuse elektriühendused suudaksid katta näiteks mõne väiksema Eesti linna energiavajaduse. Kogu elektrivarustuse tagamiseks on sõlmitud rohelise energia ostulepingud.

Turvalised ühendused

Andmesidekeskuse üks põhilisi teenuseid, mida ettevõtetele pakutakse, seisneb Rittali seadmekappide rentimises ehk andmemajutuses.

Seadmekappe varustatakse taastuvatest allikatest saadud elektriga, neile on tagatud dubleeritud jahutus, side ja elektrivarustus.

Konkreetsed seadmed toob iga klient keskusesse juba ise. Ja klient saab valida, milliste sideoperaatorite teenust ta kasutab.

OÜ Greenergy Data Centers turundusjuht Uko Urb selgitab, et turvalisus algab ennekõike sellest, et andmekeskus oleks töökindel. Kuna andmekeskuse elektrivajadus on suur, siis ongi kõige parem tagada töökindlust kohas, kus on hea elektriühendus.

„Kaablikanali trass tuleb majja sisse neljast küljest, fiiberoptilisi kaableid tuleb sisse kaheksa, ühendused on dubleeritud ning see välistab n-ö ühe kopajuhi juhtumi, kui õnnetu töö tulemusena mingi taristu rivist välja viiakse,“ kirjeldab Urmo Kanger andmemajutuse turvasüsteemi üht osa.

Kuna andmekeskus peab olema valmis ootamatusteks ja alati toimima, siis on kompleksi iga oluline tugisüsteem dubleeritud. Kohati on ka varusüsteemidel varusüsteemid. Näiteks fiiberoptilisi sidekaableid saabub keskuse territooriumile lausa kaheksa ning majja jõuavad need neljast küljest.

Andmekeskuse turvalisuse eest hoolitsevad turvaaiad, teetõkked, liikumis- ja soojussensoritega pöördkaamerad ning kogu kompleksi katab 360 kaameraga jälgimissüsteem. Andmekeskusesse pääsevad vaid selleks volitatud isikud, mida muu hulgas tagab biomeetriline isikutuvastus.

Ettevõtte müügidirektor Urmo Kanger selgitab, et andmekeskust rahastav fond on küll poliitiliselt motiveeritud, kuid oma otsustes vaba ja lähtub kommertseesmärkidest, mistõttu ta ei näe takistust, et uues keskuses hakkas oma mingisuguseid andmeid hoidma ka Eesti riik, mingit takistust selleks igatahes ei ole.

„Me näeme hoopis riiki ühe võimaliku kliendina, et meile osa andmetaristust toodaks. Seda enam, et Baltimaades teist sellisel tasemel andmekeskust ei ole,“ räägib Kanger. „Võime olla riigile hea teenusepakkuja, sest andmekeskus võtaks riigiasutustelt ära selle halduskoormuse, mida praegu on neil vaja oma andmete haldamiseks ja käitlemiseks.“

Lisainfot andmekeskuse kohta leiab www.gdc.ee.

Keskus pakub andmete majutamise teenuseid

• Andmekeskuse teenuste hulka kuuluvad jagatud andmesaal, sideteenus, tugiteenused, privaatruumide rent, andmehoidla kasutamine.
• Seadmekapi rentnik paigaldab juba ise sinna omale vajalikud IT-süsteemid.
• Seadmekapi (42U) mõõdud on 600 x 1200 x 2200 mm või 800 x 1200 x 2200 mm.
• Kergesti suurendatavad mahud.
• Side- ja pilveteenuste pakkujate osas neutraalne.
• Elekter taastuvatest energiaallikatest.
• Tõrkekindel dubleeritud elektritoide (tagavaraks UPS-id ja generaatorid).
• Dubleeritud optikaühendused.
• Serverite jahutamine külma ja kuuma koridori põhimõttel.
• Tehisintellekti juhitud ja dubleeritud jahutussüsteem.
• Madala hapnikusisaldusega tuleennetussüsteem.
• 24/7/365 mehitatud juhtimiskeskus ja ööpäevaringne valve.
• Tehisintellekti toega turvalahendused.
• 24/7 videovalve.
• Vastavus ISO 9001, ISO 14001, ISO 27001, ISO 50001, EN 50600 ja PCI DSS nõuetele.

Allikas: Greenergy Data Centers

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.