Hinnatõusu taga on aastaid kestnud rahatrükk (0)

Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 21,9 protsenti ehk viiendiku võrra ja mäkke veab seda inflatsiooni ametliku versiooni järgi sõjast tulenev kütusehinna tõus, ent kõik valitsused Euroopas ja mujal, kel vähegi ligipääs trükipressile, on juba kümme aastat tegelenud raha juurde trükkimisega.

Enim sellest, ehk 40 protsenti kogu indeksist, kallinesid statistikaameti andmeil eluasemekulud, s.o majapidamisse jõudnud elekter 29,6; soojusenergia 62,7; torugaas 228,3 ja tahkekütus 77,3 protsenti. Transpordi- ja toiduainekulu andis veel viiendiku juurde.

Transpordi kallinemise taga on teadagi kütusehind. Sama on väitnud pea alati, kui hinnad tõusnud, ka toiduainetööstus – kallinenud on tootmiseks minev elekter ja muu energia, samuti tarneks vajalik kütus transpordile. See kehtib ka ehituse ja ehitusmaterjalihindade kohta.

Kuhu ka ei vaataks, kõige taga on kütusehind.

Värskeima töötukassa statistika järgi on tööturg pandeemiast taastunud. Hinnad aga mitte, sest peale tuli uus kriis ehk sõda Ukrainas. Millegipärast sõda tööturule pole jõudnud. Kütus läheb kallimaks seetõttu, et Lääs sanktsioneerib Venemaad. Venemaa tarned sellest tulenevalt vähenevad ja mujalt tulev kütus ei suuda puudujääki kompenseerida. Lihtne.

Pank: inflatsioonis on süüdi inflatsioon

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku ütlust mööda näitab hind raha väärtust. Raha väärtus aga sõltub omakorda sellest, kui palju seda majanduses võrreldes kaupade ja teenuste hulgaga on. Loomulikult ka sellest, kui palju inimesed seda raha usaldavad.

Seega, mida vähem raha turul on, seda suurem on raha väärtus.

„Eestis on inflatsioon nii kiire peamiselt kahe põhjusel: energia ja toit,“ nõustub Elmik ning lisab: „nende kahe grupi hinnatõus on meil olnud kiirem kui teistes Euroopa riikides ja teisalt on meil nende kahe grupi osakaal tarbimiskorvis keskmisest suurem.“

Toiduainete hinnatõusu üks põhjus võib olla kõrge energia- ja personalikulu, mis on kasvanud Euroopa keskmisest oluliselt kiiremini. Peale selle on Eesti turg väike ja ei võimalda toota suuri koguseid odavama tükihinnaga.

Harju Elu küsimusele, miks kõik teed ikka energiahinnani viivad, vastas Elmik, et Eestis on see kallinenud keskmisest rohkem, kuna meil on vähe rohelist energiat ja suur sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja elektriimpordist.

„Valitsus peaks väiksema sissetulekuga peresid toetama, eriti talvisel kütteperioodil,“ nentis ta.

Tootjate/müüjate versioon: mida rohkem tarbime, seda vähem tarbime

Paari nädala eest avaldas ERR uuringu, mille järgi autokütuse hind erineb Läänemere piirkonna riikides paarikümne protsendi võrra, odavnedes otsejoones põhjast lõuna suunas.

Poola langetas kütuseaktsiisi (mis on oluline tulu riigikassasse) Euroopa Liidu miinimumini. Meil koalitsioonilepingus langetamist näha pole.

Samal päeval teatas usutluses Rahvusringhäälingule endine energeetikaminister ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, et usk praegusse elektrituru võimsusse ja koalitsioonipaketti kriisi leevendamiseks on lihtsameelne, sest meie majandusmudel, mis põhineb tarbimisel ehk järjest suureneval käibel, pole jätkusuutlik. Paradoksaalselt ei suuda inimkond globaalselt oma vajadusi katta, kui ta tarbimist ei vähenda.

Vaid päev varem oli elektritarbimist ühtlustava idufirma Gridio kaasasutaja, kauaaegse Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive äripartner Konrad Hanschmidt ütelnud Delfi Ärilehele pessimistlikult, et elekter on meil kallis, sest „tipptundidel ehk hommikuti ja õhtuti hoiab hinda jätkuvalt kõrgel fossiilkütuste, eriti gaasi hind. Kuigi Skandinaavias on palju odavat taastuvenergiat saadaval ka neil tundidel, siis Eestisse see ei jõua, sest põhja poolt impordib seda peale Venemaa elektritarne peatamist suures koguses Soome.“

Hanschmidti selgitusel pole hinnalangust ette nähagi.

Kummalisel kombel püsib gaasi hind tõesti kõikjal kõrge. Samas võib paar korda kuus lugeda uudist, kuidas nafta/bensiini hind lööb järjepanu nii kõrgus- kui ka madalseisurekordeid. Meile see miskipärast ei jõua, kuigi mõlema kütuseliigi tootmine ja tarnimine on korrelatsioonis.

Valitsuse tagantjärele tarkus

Majandusministri ametisse astunud Riina Sikkut ütles hiljuti, et elektrituru reform ei käsitle seda, kui kauaks universaalteenusena pakutava elektri meede kehtima jääb. Tema arvates tuleks selle mõju tagantjärele hinnata ja reformi vastavalt kohendada.

Kui Eesti Gaas on teatanud, et neil on gaasitarnete ja varustuskindluse suhtes julge tunne, siis Eesti Energial ja Utilitasel pole vajalikus mahus gaasitarneid.

Euroopa Komisjon avaldas nimelt mõne nädala eest talveks valmistumise paketi, millega kavatseb liikmesriikidele seada mittesiduvad gaasinõudluse vähendamise eesmärgid. Siht on vähendada gaasi tarbimist saabuval sügistalvisel perioodil 15 protsenti. Kui aga olukord gaasiturul tarnehäirete tõttu halveneb, siis on võimalik häireolukorra välja kuulutamisega teha eesmärgid liikmesriikidele kohustuslikuks.

Inflatsioon sööb oma lapsi

Ühes näivad kõik ühel meelel olevat: häid uudiseid pole oodata. Vaadata võib aga ka teisest küljest.

„Kiusatus oleks anda lihtsaid vastuseid, aga neid pole. Raske on määrata, kas inflatsioon on ühe või teise teguri tulemus,“ nentis Harju Elule Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots ning lisas: „hinnad läksid tegelikult käest juba eelmisel aastal. Gaasi-nafta hind tegi kõva ralli 2021. aastal ja talveks ehk kütteperioodiks detsembrist veebruarini oli hind juba täiesti kosmiline. Kaks kuud oli tarbija jaoks šokk.“

Tagasi vaadates otsustas 2020. aastal enamik valitsusi maailmas koroonaviirusele uutmoodi läheneda ehk majanduse lukku panna. Tulid liikumispiirangud, ärid läksid kinni, inimesed jäid tööst ilma. See tekitas tarneahelas tõrkeid (näiteks Aasiast Euroopasse või Ameerikasse), mis pole praeguseni lahenenud.

Oletame, et inflatsiooni põhjustab energiahinna tõus, siis kuidas aitab seda lahendada, kui Euroopa Liidu ja USA keskpangad tõstavad intressi? Inflatsiooniga tuleb tõsta intressi, et jahutada ülekuumenenud majandust, et laenuvõtmist ja tarbimist vähendada. Kui 2020. aastal majandus langes ja piirangud seejärel jälle kadusid, siis ootasime kasvu, aga seda ei tulnud. Kui ka oli mõneprotsendiline taastumine, siis see pole ülekuumenemine. Eestis on inflatsioon 20, maailmas on juba kaheksa-üheksa protsenti haruldane, ulmeline. Ameeriklastel pole seda pärast 70. aastaid olnud. Kui keskpangad tõstavad intressi üheksale protsendile, siis mis on eesmärk? Me jahutame niigi hädas majandust. Üks põhjuseid praeguses situatsioonis oli majanduse kinnikeeramine ja inimestel võimalus raha kulutada. Kui piirangud 2022. aastal kadusid, siis nõudlus ületas korraga pakkumise. Eri riikides, eri majanduspiirkonnis on olukord valdkondades väga mitmesugune.

Me räägime sõja hinnast, aga ei räägi, kui palju need kahe aasta piirangud maksma läksid. Euroopa pank suurendas oma bilanssi kahe aasta jooksul kahe triljoni euro võrra. Et panna see number konteksti, siis on see kogu bilansi maht eelmises, 2009. aasta majanduskriisis. Oleme trükkinud raha juurde triljoni aastas, et leevendada enda tekitatud probleeme. Eesti ei saa ise raha juurde teha, aga Euroopa ongi suures hädas seetõttu, et meil on ühine raha. Võidavad need riigid, kel on suurem võlakoormus. Ajalooliselt on teada, et võidavad need, kel on väike maksevõimekus. Teised maksavad nende võlad.

USA taastus pärast Teist maailmasõda kiiresti, sest oli tugev majanduskasv ja keskpank hoidis intressid veidi madalamal kui inflatsioon. See aitas võlakoormat kiiresti vähendada.

Keegi suur mõtleja ütles, et inflatsioon on ainuke maks, mida saab ilma seaduseta kehtestada. See on maks, mille maksavad kinni kõige haavatavamad kodanikud. Kui ühel tarbijal moodustab kütte hind 75 protsenti ostukorvist (nagu paljudel) ja teisel tõuseb kümnelt viieteistkümnele protsendile tema ostukorvist, siis need pole võrreldavad. Lisame tarneraskused, tööjõu üle- ja puudujäägid, siis inflatsioon tuleb sellest, et oleme trükkinud raha. Meil pole see nii hull kui USA-s, aga ka Eesti saab osa sadadesse miljarditesse ulatuvast majanduse taastamise programmist. Kõik riigid saavad. Mis kasu on sellest, kui Euroopa pank tõstab intresse, kui usume ajutisse olukorda?

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.