Hea tervise pant on tasakaalustatud toitumine (0)

Millega ja mis viisil me oma toidulaua katame, mõjutab suuresti meie füüsilist ja vaimset tervist. Menüü peab olema tasakaalus, et saaksime ennast päriselt hästi tunda ja liigsed tervisehädad kimbutama ei tuleks.

Kui aga ei tea, kuidas algust teha ja oma olemist paremaks muuta, siis tulevad appi toitumistreenerid, arstid ja nõustajad. Küsimustele vastavad toitumistreener Kärolin Vallimäe ja kutseline toitumisterapeut Kendra Kairi Vaino.

Mis on ülekaalu peamine põhjus?

Kärolin Vallimäe 

Kärolin Vallimäe: Kõige tavalisem ülekaalu põhjus on tingitud elustiilist – ebaregulaarne toitumine, vähene liikumine ning stress. Ülekaal võib olla seotud ka tervisliku seisukorra või mõne toidutalumatusega.

Kendra Kairi Vaino: Minu praktika põhjal on tavaline põhjus söödava toidu kogus, liigne energia tänu maiustuste ja alkoholi tarbimisele ning ka peidetud suhkrud. Võiks arvata, et jogurt on üdini tervislik söök, kuid kui vaadata etiketti, on lisatud suhkrute kogus keskmiselt kaks teelusikatäit saja grammi jogurti kohta.

Ülekaalu võib põhjustada ka emotsionaalne söömine, mille saame kaasa suuresti kodust, oma vanematelt. Maiustus ei tohiks olla preemia hea saavutuse eest või lohutus ära löödud põlve puhul. Kui lisame siia kõigi vanusegruppides juurde vähese liikumise ja helendava ekraani, siis ei ole vaja ülekaalu põhjuseid kaugelt otsida.

Dieet ei ole elukestev ega vii sageli väga kaugele, sest pole lihtsalt jätkusuutlik. Tuleb valida selline toitumine, mis muutub elustiiliks.

Kuidas teha algust teel paremuse suunas?

KV: Mina oma toitumistreeningus soovitan, et alustada tuleks justkui sammhaaval või nagu mulle meeldib öelda – üks amps korraga. Täna juba üks klaas vett ning peotäis köögivilju rohkem kui eile. Nii tekivad head harjumused.

Tuleb endale seada realistlikud eesmärgid, mida jooksvalt meelde tuletada, kui motivatsioon raugema kipub. Dieet ei ole elukestev ega vii sageli väga kaugele, sest pole lihtsalt jätkusuutlik. Tuleb valida selline toitumine, mis muutub elustiiliks. Ja kui üksi ei oska alustada, tuleb appi võtta toitumisnõustaja.

Kendra Vaino 

KKV: Klientide menüüsid analüüsides jääb silma kaks peamist asja: köögivilju võiks süüa oluliselt rohkem ja tarbida vähem loomseid ja rohkem taimseid rasvu ning kala. Kindlasti tuleks võtta suund sinna, et ise toitu valmistada ja tooraine võimalikult vähe töödeldud oleks.

Liikumises võiks võtta päeva sihiks 10 000 sammu ja tagada endale ööpäevas ka piisav uneaeg.

Mida peaks sisaldama meie menüü ja kui oluline on seejuures vedeliku tarbimine?

KV: Igapäevane menüü peaks sisaldama köögivilju, seemneid, pähkleid ja kaunvilju. Puhta vee tarbimine on äärmiselt oluline, eriti aju jaoks. Tervislik toidulaud olgu kiudainerikas, mis omakorda eeldab ka vee tarbimist. Täiskasvanud inimene võiks päevas poolteist kuni kaks liitrit vett juua.

KKV: Menüü peab olema tasakaalus ja vajaduspõhine. Söödavast toidust saadavat energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), küll aga ei näita see energia toidu toitainelist väärtust (peale süsivesikute, rasvade ja valkude on olulised ka vitamiinid ja mineraalained). Kõige piltlikumalt annab siin vastuse edasi toitumispüramiid – ka meie toidulaual peaks olema suuremas koguses köögi- ja täisteravilju.

Menüüsse peaks kuuluma ka paar puuvilja ja ma ei mõtle siin ainult banaani – tihti aga see just nii kipub olema. Tarbitakse liiga palju piima- ja lihatooteid, mis sisaldavad küllastunud rasvhappeid ning jäetakse tarbimata küllastumata rasvhapped, nagu taimsed õlid, seemned, pähklid ja kala (need kogused muide ei pea olema üldse suured, aga peaks tasakaalustama meie loomse rasva tarbimist).

Siinkohal on kõige lihtsam eelistada lihale kala, kui võimalik.

Nippe regulaarse veetarbimisega harjumiseks

KVe: Kohvi armastajatel tasuks meede jätta, et pärast tassi kohvi tuleks kindlasti ka klaas vett juua. Kui ei ole harjumust vett juua, siis tuleks see enda jaoks meeldivaks teha. Lisada vee sisse marju, ürte või sidrunit ning endaga veepudelit kaasas kanda. Tänapäeval on olemas ka äppe, mis vee joomist meelde tuletavad.

Umbes kaheksa klaasi vett võiks päeva jooksul juua. Tööl olles võib seada sihi igal täistunnil klaasike vett juua ja tööpäeva lõpuks ongi vajalik kogus saavutatud. Boonusena töötab aju paremini.

KKV: Esmalt tasub muidugi ühe päeva jooksul teadlikult jälgida palju vedelikku tarbid ja kas see on üldse probleem. Kui oskame oma keha signaale tähele panna, siis organism annab janutundega ise vedelikuvajadusest märku. Tihtipeale aga aetakse see segi hoopis näljaga ja haaratakse igasugu snäkkide ja suupistete järele. Lisan juurde, et põhitoidukordade juurde ei ole vaja ilmtingimata midagi juua (ja piim on eraldi toit/toidukord, mitte jook prae kõrvale!). Ja kui on janu, tuleb eelistada just tavalist vett. 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.