Harjumaal võib küttida tosin karu (0)

Esimesel augustil algaval karujahihooajal lubab keskkonnaamet Eesti metsades küttida 90 karu. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et suunata need hiljem vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.

Karude arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud, eelmise aasta sügisel hinnati karude hulka meie metsades ligi 1000 isendini. Karu levikuala on laienenud ja arvukus tõusnud igal pool Eestis. Üha sagedamini on karu tee inimesega ristunud, see on tekitanud nii elevust kui ka hirmu.

„Paraku on karude arvukuse suurenemisega kaasnenud ka nende tekitatud kahjustused. Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid. Peale selle aitab see kaasa ka karude inimpelglikkuse säilimisele,“ selgitas Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas.

Muist küttimislube varuks

Sarnaselt viimastele aastatele jätab keskkonnaamet muist küttimislube esialgu reservi, et need vajaduse järgi uutesse kahjustuskolletesse suunata. „Meie eelmiste aastate kogemus näitab, et lubade väljaandmine kahes osas on end õigustanud. Ikka veel tekib keset küttimishooaega mõnes piirkonnas karudest suuremat kahju, kui nad inimeste majapidamiste juures liiga palju toitu otsimas käima hakkavad. Just seepärast ongi sellel jahiaastal plaanis jagada kuni 96 karuküttimisluba, millest kuus jääb küttimishooaja alguses reservi,“ tõdes Kukk.

Kasutagem ennetusmeetmeid

Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. Eelmisel aastal rüüstasid karud pea 800 mesitaru. Palju selliseid juhtumeid oli piirkonnis, kus karud olid n-ö uustulnukad ja ennetusmeetmete rakendamine ei ole inimestel veel harjumuseks saanud.

„Paneme inimesetele südamele, et küttimine ei ole ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks. Kahjude ärahoidmisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige parem viis mesitarudele ja silorullide kogumiskohtadele juurdepääsu tõkestamiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja rullide ümber. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga,“ rääkis Leelo Kukk. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise hinnast.

Kuigi karude asurkonna seisund on tervikuna väga hea, on nende asustustihedus siiski erinev. Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. See kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses. Karujahti võib Eestis pidada oktoobri lõpuni. 

Küttimismahud selleks aastaks maakondade kaupa:

Harjumaa 12, Ida-Virumaa 13, Jõgevamaa 9, Järvamaa 12, Läänemaa 2, Lääne-Virumaa 15, Põlvamaa 3, Pärnumaa 5, Raplamaa 3, Tartumaa 7, Valgamaa 2, Viljandimaa 6, Võrumaa 1. Kokku võib küttida 90 karu. Eelmisel aastal kütiti Eestis 87 karu, millega täideti lubatud küttimismaht.

Rein Sõitja, Harju jahindusklubi esimees

Harju jahindusklubi on oma 12 luba jaotanud nii, et kaks luba andsime Lahemaale, Lääne-Lahemaa jahiseltsile, ülejäänud kümmet karu võivad esialgu küttida kõik jahiseltsid, iga selts võib lasta ühe. Kui kuu aja pärast limiiti siiski täidetud pole, võib iga jahiselts hakata laskma omas piirkonnas kuni maakonnalimiidi täitumiseni. Kohe pärast karu tabamist tuleb sellest jahindusklubile teada anda, nii pole karta, et limiit võidakse üle lasta.

See karu, kes Kiili ja Saku vahel pahandust tegi (Harju Elu kirjutas sellest 22. juulil) on praeguseks läinud uutele jahimaadele, nii et sellesse kanti me ühtegi jahiluba ei suunanud. Ainult Lahemaal on praegu märgilised karud.

Usun, et neist 12-st jahiloast, mis Harjumaale suunati, meile ka piisab, see on tasakaalus Harjumaal praegu liikuvate karude arvuga. Liiguvad aga peamiselt need noored, kahe-kolmeaastased karud, kes on emade juurest võõrdunud. Nende hulka arvestades on Harjumaa küttimislimiit normaalne. Jahimeeste põhimõte on ikka see, et need karud, kes inimasustusele liiga lähedale tulevad, ohtlikuks muutuvad, tuleb ära koristada.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.