Harjumaal luuakse kaks uut metsakaitseala (0)
Article title
RMK metsaülem Jürgen Kusmin märgib, et siiani pole metsaseadus defineerinud kogukonna mõistet ja KAH-aladega seotud tegevusi. Kui nüüd seadust muudetakse ja vallad-linnad saavad otsustusõiguse, millist raiet nende haldusalal riigimetsas kogukonnale olulistes metsades tehakse, siis võiks see olukord tema hinnangul selgust juurde saada. Negatiivsena toob ta välja selle, et uus kord võib sünnitada poliitilist populismi, mida mõned kohalikud poliitikud võivad püüdma minna. Foto Ain Alvela

Praeguseks on möödas enam kui neli aastat sellest, kui riigimetsa majandaja kehtestas majandusmetsades kõrgendatud avaliku huviga ehk nn KAH-alade süsteemi, millest praeguseks on mitmel pool välja kasvanud kaitsealade algatamise protsess.

KAH-alade määramine on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) initsiatiiv, millega tehti laiemalt algust 2017. aastal. Eesmärgiga saada kohalikelt huvigruppidelt tagasisidet ja ettepanekuid metsa majandamise kohta RMK hallatavatel metsamaadel, mis asuvad asulate ümbruses ja millega kaasneb seesama nn kõrgendatud avalik huvi.

Nelja aasta jooksul on KAH-alade ümber toimuv kutsunud esile üksjagu lahkarvamusi, mis viinud ka vastastikuste emotsioonidest tulvil etteheideteni. Ilmselt on paljudel meeles Kose kaasamiskoosolek, mis lõppes sellega, et enamik kohaletulnuist keeldus RMK esindajaga metsa minemast, või Klooga juhtum, kus aktivistid märgistasid metsa raievastaste loosungitega ja kust sai alguse kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kampaania „Lageraied ajalukku!“.

Üldisel on KAH-mets riigi majandusmets

Teise poolaasta raietööde kaasamistega tegi RMK algust augustis ja läinud esmaspäeval said metsamajanduskavad ka kinnituse.

Harjumaal puudutas see kahte KAH-metsa: üks hõlmab ala, kus asuvad Paunküla heaolukeskuse tervise- ja suusarajad, teine Turba aleviku ümbruse metsa.

Tänavu esimesel poolaastal koguti kogukondade ettepanekuid seitsme KAH-ala kohta, neist kahes – Suurupis ja Väänas – jõuti selleni, et esimeses algatas kohalik omavalitsus ja teises riik kaitseala moodustamise protsessi ja kuni see käib, siis RMK seal mingeid metsamajanduslikke töid ette ei võta.

Pikalt RMK Lääne-Harjumaa metskonna metsaülemana töötanud ja ka nüüd, kuni uue inimese leidmiseni sellel ametikohal metsaülema kohuseid täitev Jürgen Kusmin märgib, et kohtades, kus metsamajanduslik tegevus on olnud järjepidev, ollakse nüüd uute tööde tulekul ka nendega rohkem harjunud ja saadakse riigi majandusmetsas tehtavatest toimingutest rohkem aru. Samas kohtades, kus juba terve põlvkonna vältel mingil põhjusel raietöid tehtud pole, on tema sõnul väga keeruline selgitada, et tegu on täiesti tavalise majandusmetsaga, kus RMK küll kohaliku rahva arvamusi küsib, aga mida ei saa veel selle pärast majandamata jätta, et see kellelegi ehk ei meeldi.

„Näiteks Suurupis leidis Harku vald, et see on piisavalt oluline ala kohaliku kaitse alla võtmiseks. Sellisel puhul RMK loomulikult deklareerib, et seal mingeid töid ei planeerita, kuni kaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud,“ selgitab Jürgen Kusmin. „Vääna puhul on analoogne juhtum, kus Sõrve riikliku kaitseala moodustamise käigus otsustas keskkonnaamet kaitseala piire muuta nii, et need kattusid osaliselt RMK kavandatud raietega. Ka seal ei planeeri me töid seni, kuni piiranguvööndi majandustegevuse ulatus on teada.“

Kusmin toob välja, et kõnealuste piirkondade väärtuste olulisus tõusis päevakorda alles siis, kui RMK sinna raietöid planeerima hakkas.

„Eks see ole nende alade puhul läbiv ja ka inimlikult mõistetav joon. Ega meie käest kuigi tihti ei tulda küsima, et mis plaanid riigil oma majandusmetsaga ühes või teises piirkonnas on. Selle üle ei mõelda, kui konkreetset kava ei ole,“ kirjeldab ta elanikkonna suhtumist. „Kui see kava tekib, siis ollakse tihti pahased, et miks meil on ainult kolm nädalat aega reageerida. No ei ole kolm nädalat, ma ütleks, et 30 aastat on olnud aega.“

Raske mõista, miks peab just nüüd raiuma

Jürgen Kusmin ei oska täpselt öelda, kui palju töid on riigimetsas jäänud tegemata või kui palju puitu varumata just KAH-alade kaasamiskoosolekute, laekunud ettepanekute ja kaitsealade moodustamise algatamisega seoses. Ta märgib, et maakonnaüleselt pole see selles mõttes probleem, et planeeritud puiduvarumise maht arvestuslangi põhiselt võetakse ikka täis, aga on tõsi, et sellistel puhkudel tuleb puit varuda mingite teiste kohtade arvelt.

„Ega meie käest kuigi tihti ei tulda küsima, et mis plaanid riigil oma majandusmet-saga ühes või teises piirkonnas on.“

„Tekib küsimus, kui õiglane see on nende teiste piirkondade suhtes,“ ütleb Kusmin. „Lokaalselt on see probleem, iseäranis sellistes kohtades, kus RMK haldusesse on tulnud reformimata jäänud riigimaa ja need metsad on olnud aastaid majandamata. Kui me seal hakkame majandamise otsust edasi lükkama, siis selles piirkonnas tegemist vajavad metsamajanduslikud tööd ju ainult kuhjuvad tulevikku. Väga raske on selgitada, et kui me kohe alustame, siis saavad metsad nendes kohtades kiiremini uuendatud ja tööd hajutatud pikemale perioodile.“

Praegu koostavad paljud kohalikud omavalitsused oma üldplaneeringuid, milles kes rohkem, kes vähem pannakse kirja ka omavalitsuste territooriumil olevate metsade üldine staatus, majandamise põhimõtted ja laiemalt kõik, mis puudutab maakasutust. Üldplaneering on teatavasti piirkonna eluolu korraldamisel A ja O, selles kehtestatud tingimused on kõigile täitmiseks.

Jürgen Kusmin märgib, et RMK on üldplaneeringute koostamise protsessides kõikjal üle Eesti kaasas ja kaasatud, kusjuures omavalitsustele tehti ettepanek, et üldplaneeringutes võiks ära kirjeldada metsaalad ja üldised kaalutlustingimused, aga konkreetsed langipõhised tegevused võiks jätta ikkagi kümne aasta peale koostatavate metsamajandamiskavade pärusmaaks.

„RMK on teadlikult hoidunud konkreetsete KAH-alade väljapakkumisest, lähtudes eelkõige sellest, et me ei tunne endal olevat pädevust hinnata omavalitsuse kui terviku toimimist,“ selgitab ta. „Meil on küll oma n-ö mitteametlik nägemus, mille alusel toimetada, aga üldplaneeringu võtmes on meil ikkagi suur ootus, et omavalitsus suudab ise need alad leida.“

Kõrgendatud avaliku huviga alad Harjumaal

Kohad, kus kaasamiskoosolekud toimusid ja ettepanekuid koguti 2021. aasta esimesel poolaastal

• Kose kaitse- ja puhkeväärtusega mets
> Metsamajanduskava on kinnitatud.
> RMK lubab arvestada kohaliku rahva sooviga teha mahukad raied lähtuvalt Kose valla üldplaneeringust ja kaasata otsustamisse kohalikud huvigrupid.
> RMK lubab, et Kosele omane metsarikas elukeskkond ja selle hüved kohalikule elanikkonnale säilivad.

• Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega mets
> Metsamajanduskava on kinnitatud.
> RMK ei arvesta kohalike ettepanekuga majandada KAH-metsi ainult püsimetsanduse põhimõtteid järgides.
> Samas soovisid paljud kohalikud, et sooritataks lageraie küpses metsas, alusmets aga püütaks kasvama jätta. Sellega oli RMK nõus.

• Keibu lõkkekoha ümbrus
> Metsamajanduskava on kinnitatud.
> Kohalikele elanikele vastu tulles otsustati, et järgmise kümnendi ainus lank on kavas raiuda 2025. aastal.
> Nii saavad kõrvalolevad erametsalangid piisavalt uueneda enne uue lageda ala tekkimist.

• Kibuna küla
> Metsamajanduskava on kinnitatud.
> Kibuna suvilate piirkonnaga piirnevas metsaosas leidis RMK kohalikega kompromissi puhverala jätmisega raieala ja elamute vahele.

• Suurupi merekindluse mets
> RMK lubas arvestada, et ühelgi Suurupi merekindluse metsaüksusel lageraiet ei tehta, püütakse arvestada püsimetsanduse võtteid ja alal laiendatakse matka- ja spordiradade võrgustikku.
> Harku vallavalitsus algatas kohaliku omavalitsuse kaitseala loomise, ettepanekut menetleb keskkonnaamet.
> Protsessi lõppemiseni on RMK peatanud kõik metsamajanduslikud tegevused.

• Vääna ümbrus
> Keskkonnaamet menetleb Sõrve looduskaitseala moodustamise protsessi.
> Vääna KAH-alade metsatööde planeerimine ja majandamine peatatakse, kuni on moodustatud Sõrve looduskaitseala ning koostatud KAH-alasid hõlmavas metsas tegevusi reguleeriv kaitse-eeskiri.
> RMK kinnitab, et alustab Vääna küla riigimetsa KAH-ala majandamise kava koostamist 2023. aastal, kui kaitseala moodustamine on lõppenud.

• Kolga aleviku ümbrus
> Sõlmitud on RMK ja kohaliku kogukonna esindajate vaheline kaasamiskokkulepe.
> Metsamajanduslikud tööd on kavandatud kuni 2028. aastani, uuendusraietega majandatakse selle aja jooksul kokku 42,8 ha metsa.
> RMK lubab lageraie järel uuendada raiesmikud järgmisel kevadel, turberaie puhul esimesel võimalusel.
> Enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet sellega piirneval eraldisel.

Kohad, kus praegu toimub ettepanekute kogumine

• Paunküla heaolukeskuse tervise- ja suusarajad
> Metsamajanduskava kinnitati 25. oktoobril.
> Praeguseks on RMK lubanud puistuid, mis pole saavutanud küpsusvanust, küll aga on saavutanud küpsusdiameetri, majandada ainult hooldusraietega.
> Metsamajandamiskava koostamise käigus tegeleb RMK ka vääriselupaikade inventuuri tegemisega.

• Turba aleviku ümbrus
> Metsamajanduskava kinnitati 25. oktoobril.
> Metsamajanduskava koostamisel lubab RMK arvestada kohalike sooviga teha KAH-alal vääriselupaikade inventuur.
> Raietööde kavandamisel järgitakse piirkonna üldplaneeringus kehtestatud nõudeid.
> Kaitsemetsade kategooria staatuse taastamisega KAH-alal RMK nõus ei ole.

Allikas: RMK

Kogukonna kaasamisel jääb ausust ja avatust väheks

Kas KAH-metsa määramine üldplaneeringuga kaitseb kohalikke metsi? Ei. RMK on hakanud koostöös vallaga kasutama taktikat, et tinistatakse ära paar inimest, pannakse nad külavanemaks ja tema siis annab oma allkirja lageraiete poolt.

Näiteks Kose-Uuemõisas andis külavanem nõusoleku. Suvel kohalike seas tehtud sotsiaalmeedia küsitlusest nähtub, et inimesed ei poolda lageraieid Kose-Uuemõisa lähedal.

RMK plaanib nüüd Kose-Uuemõisa KAH-aladel raiuma hakata. Selleks võeti metsateatised. Kuna uus üldplaneering näeb ette, et need alad on KAH-alad, peab keskkonnaamet enne lubade väljaandmist vallale teatama, et seal plaanitakse raiuma hakata ja nüüd sõltub, kas vald need kooskõlastab. Vald peaks eelduste kohaselt küsima kogukonna arvamust.

Kose vald küsis Kose-Uuemõisa arendamise seltsilt, mida nemad sellest arvavad. Selts lubas raiuda need metsad täpselt nii nagu RMK soovib – lageraietega. Samas ei võetud arvesse Kose kohaliku loodusseltsi ettepanekuid Kose-Uuemõisa KAH-alade majandamisel.

Osalesime koosolekul ja esitasime ettepanekud ka kirjalikult.

Lisaks tehakse neid koosolekuid ka üsna varjatult, suurelt nende toimumist ei reklaamita, eeldatakse justkui, et kohalik inimene peab iga päev RMK kodulehte vaatama.

Uue seadusega antakse KOV-ile õigus rohkem KAH-metsade üle otsustada, aga nagu näeme, libistatakse see küsimus kitsa ringkonna kätte ja kohalikud elanikud saavad ainult pealt vaadata, kuidas jokitatakse. Lõpptulemus on ikka, et KAH-metsad raiutakse lagedaks.

Osa Kose ümbruse metsi, mille eest olen kaks aastat võidelnud, seisavad hetkel püsti (RMK ei võta metsateatisi kohe kogu metsadele, vaid osakaupa). Kui aga vald leiab uue külavanema, kes protokollidele alla kirjutab, siis võetaks ka kohe lageraie teatised ja ilmselt kaoksid ka need metsad.

Seega on raske uskuda, et üldplaneering kaitseks asula lähedal olevat metsa. Majandatakse täpselt nii nagu enne.

Eleri Lopp-Valdma, loodusgiid ja fotograaf

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.